Vikipedii

Relander Lauri Kristian

Lauri Kristian Relander (mugažo suomen kelel, roč.: Lars Kristian Relander; sünd. 31. semendku 1883, Kurkijoki-žilo (nüg. Lahdenpohjan rajonas), Sur' Suomenman gercogkund, Venäman imperii — kol. 9. uhoku 1942, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan kahtenden prezidentan (vozil 1925–1931).

Relander Lauri Kristian
suom.: Lauri Kristian Relander
Lauri Kristian Relander
Lauri Kristian Relander
nimi sündundan jäl'ghe:

suom.: Lauri Kristian Relander

radmižen toižend:

politikanmez', agronoom

sündundan dat:

31. semendku 1883(1883-05-31)[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Kurkijoki vald[d], Soome Suurvürstiriik[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

Flag of Finland.svg Suomenma

kolendan dat:

9. uhoku 1942(1942-02-09)[1][2] (58 vot)

kolendan sijaduz:

Hel'sinki, Suomenma

tat:

Evald Kristian Relander[d][4]

mam:

Kerttuli Maaria Olsoni[d][4]

Commons-logo.svg Relander Lauri Kristian VikiAitas

BiografiiRedigeeri

Lauri oli sündnu Kurkijokin maižanduzškolan direktoran kanzha. Oli pästnus Kurkijokin keskškolaspäi i maižanduzškolaspäi (agronom), openui Viipurin realižes liceiš, sid' tuli openumha universitetha Aleksandr-imperatoran nimed (Hel'sinki). Opendusen mödhe oli filosofijan magistran, vl 1914 sai filosofijan doktoran arvod. Vll 1908−1917 tegi tedoiduztöid maižanduzkodvindstancijal Hel'sinkiš, sädi kagran kuz' ut sortud.

Vl 1905 mez' nai, oti Signa Maria Ostermanad akaks. Sündutihe tütärt i poigad naimiželos.

Vll 1910−1913 i 1917−1920 Lauri Kristian Relander oli valitud avtonomijan i sid' valdkundan parlamentha Agrarine ühtištuz-partijaspäi. Kändihe ühteks lideroišpäi, i vspäi 1919 oli parlamentan ezimehen. Vll 1920−1925 politikanmez' radoi Viirupin gubernijan gubernatoran.

Prezidentan strokun jäl'ghe oli Suomen maalaisten paloapuyhdistys-varmituzkompanijan direktoran ičeze surmhasai. Koli südäikurospäi vl 1942.

HomaičendadRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek et al. Record #1037270487 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Find a Grave — 1996.
  3. ↑ Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. ↑ 4,0 4,1 Pas L. v. Genealogics — 2003. — ed. size: 683713
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Relander_Lauri_Kristian&oldid=147053"