Relander Lauri Kristian

Lauri Kristian Relander (mugažo suomen kelel, roč.: Lars Kristian Relander; sünd. 31. semendku 1883, Kurkijoki-žilo (nüg. Lahdenpohjan rajonas), Sur' Suomenman gercogkund, Venäman imperii — kol. 9. uhoku 1942, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan kahtenden prezidentan (2. keväz'ku 1925 — 2. keväz'ku 1931).

Relander Lauri Kristian
suom.: Lauri Kristian Relander
Lauri Kristian Relander
Lauri Kristian Relander
nimi sündundan jäl'ghe:

suom.: Lauri Kristian Relander

radmižen toižend:

politikanmez', agronoom

sündundan dat:

31. semendku 1883(1883-05-31)[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Kurkijoki vald[d], Soome Suurvürstiriik[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

 Suomenma

kolendan dat:

9. uhoku 1942(1942-02-09)[1][2] (58 vot)

kolendan sijaduz:

Hel'sinki, Suomenma

tat:

Evald Relander[d][4]

mam:

Kerttuli Maaria Olsoni[d][4]

 Relander Lauri Kristian VikiAitas

Biografii vajehta

Lauri oli sündnu Kurkijokin maižanduzškolan Eval'd Kristian Relander-direktoran kanzha, mam oli Gertruda Maria Olsoni. Lauri oli pästnus Kurkijokin keskškolaspäi i maižanduzškolaspäi (agronom), openui Viipurin realižes liceiš, sid' tuli openumha universitetha Aleksandr-imperatoran nimed (Hel'sinki). Opendusen mödhe oli filosofijan magistran, vl 1914 sai filosofijan doktoran arvod. Vll 1908−1917 tegi tedoiduztöid maižanduzkodvindstancijal Hel'sinkiš, sädi kagran kuz' ut sortud.

Vll 1910−1913 i 1917−1920 Lauri Kristian Relander oli valitud avtonomijan i sid' valdkundan parlamentha Agrarine ühtištuz-partijaspäi (vspäi 1965 Keskusen partii, vspäi 1988 Suomenman keskuz). Kändihe ühteks lideroišpäi, i vspäi 1919 oli parlamentan ezimehen. Vll 1920−1925 politikanmez' radoi Viirupin gubernijan gubernatoran. Prezidentan radnikusel ajeli lähižihe verhiže maihe paksus i napri panda eloho meletust Baltijan meren regionan maiden ühthižes organizacijas.

Prezidentan strokun jäl'ghe mez' oli Suomen maalaisten paloapuyhdistys-varmituzkompanijan direktoran ičeze surmhasai. Koli südäikurospäi vl 1942, om mahapandud Hel'sinkin valdkundaližes Hietaniemi-kaumžomas.

Kanz vajehta

Vl 1905 mez' nai, oti Signa Maria Östermanad (1886−1962) akaks. Lauri i Signa Relanderad sündutiba da kazvatiba Maja-Lisa-tütärt (1907–1990) i Ragnar-poigad (1910–1970) naimiželos.

Signa Relander oli Suomenman Ezmäižen Emändan ičeze mužikan prezidentan strokun aigan.

Homaičendad vajehta

  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #1037270487 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Find a Grave — 1996.
  3. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. 4,0 4,1 Pas L. v. Genealogics — 2003.