Ovidii, täuz' oficialine nimi Publii Ovidii Nazon (latin.: Publius Ovidius Nasō; sünd. 20. keväz'ku 43 EME, Sul'mo, Riman tazovaldkund — kol. 17. vai 18. voz' meiden erad, Tomis, Rimalaine imperii, om mahapandud sen ümbrištos, nüg. Konstanc, Romanii), oli Amuižen Riman runokirjutai. Sädi runoid latinan kelel.

Ovidii
latin.: Publius Ovidius Naso
Ovidii — pirdajan portretine fantazii
Ovidii — pirdajan portretine fantazii
radmižen toižend:

runokirjutai

sündundan dat:

20. keväz'ku 43 edel m.e.[1][2]

sündundan sijaduz:

Sulmona[d], Rooma Itaalia[d], Rooma riik[d][3]

valdkund:

Rooma riik[d]

kolendan dat:

17[2][4][5]

kolendan sijaduz:

Tomis[d], Rimalaine imperii[2][5][3]

 Ovidii VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii da sädused

vajehta

Tuleban aigan runokirjutai oli sündnu mägiheimho, raccastajiden seižushe. Tat oli elokaz i andoi hüväd opendust poigile. Ovidii radoi valdkundmehen i läbiti severzid-se alaradnikusid, no taci radnikoičendad runoištho näht. Oli nainu koume kerdad, vaiše koumanz' naimiželo oli ozakaz, oti našt tütrindamanke. Ei olend ičeze lapsid.

Tetas Ovidijad «Kändandad»- (latin.: Metamorphoses) i «Armastusen tedo»- (latin.: Ars amatoria) poemiden sädajaks, mugažo tegi «Armastuzelegijad»- i «Opalaššed elegijad»-runokogodusid. Vl 8 meiden erad oigetihe runokirjutajad küksushe Rimaspäi Mustmeren päivlaskmaižhe randištho, sigä hän vedi elon jäl'gmäižid vozid. Ovidijan runod ei olend sättujad Avgust-imperatoran politikale kanzas i naimiželos, i propagandiruidud runokirjutajal armastusen idealad kändihe küksusen päižeks süks. Ovidii kirjuti, miše oli valdkundmehen ogeruden statjaližen tundištajan. Erased mainitadud amuižrimalaižil tegijoil sädused eile kaičenus, ozutesikš «Medeja»-tragedii kadoi, mugažo panegirik Avgustale götan kelel, i vaiše ezmäižed kuz' kud jäiba «Fasti»-kalendarišpäi. Ovidijan sädused valatoitiba Evropan literaturad lujas.

Merkurijan krater i lidnanvuitte Ovidiopol'-žilo Ukrainan Odessan agjas oma nimitadud runokirjutajan oiktastuseks. Vl 2017 Rim-lidnan nevondkund Virdžinia Radži-pämehenke tühjiti oficialižešti Avgust-imperatoran käsköd Ovidii-runokirjutajan küksendas hänen surman kaks'tuhaižele voz'päiväle.

Levitadud frazad Ovidijan sädusišpäi

vajehta
  • Casta est quam nemo rogavit — Se naine om puhtazmel'ne, kudambad niken ei pakiči
  • Fas est et ab hoste doceri — Opetas pidab kaiken, eskai vihankandajal

Homaičendad

vajehta
  1. autori vari Enciclopedia TreccaniIstituto dell'Enciclopedia Italiana, 1929.
  2. 2,0 2,1 2,2 Любкер Ф. Ovidius // Реальный словарь классических древностей по Любкеру / под ред. Ф. Ф. Зелинский, А. И. Георгиевский, М. С. Куторга и др. — СПб.: Общество классической филологии и педагогики, 1885. — С. 964–967.
  3. 3,0 3,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  4. Bibliothèque nationale de France Record #119183166 // BnF catalogue généralParis: BnF.
  5. 5,0 5,1 В. Модестов Овидий // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1897. — Т. XXIа. — С. 661–664.

Irdkosketused

vajehta