Kopernicii (Cncopernicium latinan kelel) om 112nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Kopernicii
112
2
18
32
32
18
8
2
Cn
(285)
Kopernicii

Ühthine ümbrikirjutand

vajehta

Ei ole kopernicijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži kopernicijan vl 1995. Vodel 2009 Teoretižen da sättutoitud himijan rahvahidenkeskeine ühtnend märiči 112nden elementan avaidusen[1].

Vspäi 2010 element om nimitadud Nikolai Kopernikan muštoks.

Fizižed ičendad

vajehta

Kopernicii om radioaktivine päličmänendmetall.

Atommass — 285. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 23,7 g/sm³ (ezimeletaden).

Vodele 2011 kaik om 6 avaitud izotopad 277, 281..285 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban kopernicii-285-izotopan pol'čihodamižen pord om 29 sekundad.

Homaičendad

vajehta
  1. Robert C. Barber, Heinz W. Gäggeler, Paul J. Karol, Hiromichi Nakahara, Emanuele Vardaci and Erich Vogt. Discovery of the element with atomic number 112 (IUPAC Technical Report). — Lp. 1331. (angl.)

Irdkosketused

vajehta