Matematik (amuižgrek.: μᾰθημᾰτικά mafematika < amuižgrek.: μάθημα mafema — «tedoiduz», «tedo») om strukturiden, järgendusen, kesksidoiden tedo. Se libui istorižil teil objektoiden lugendan, maričemižen da forman ümbrikirjutamižen operacijoišpäi. Nügüd' sätas matematižid objektoid realižusen objektoiden idealizacijal i kirjutadas niiden ičendoid formalizuidud kelel, vajehtui om sen «kirjameks».

«Afinoiden škol» (kuvan pala). Rafael', voziden 1509−1511 keskes.

Eziauguižešti ottas avaruden i verdan kosketusid, märitas niid luguikš i sadas abstraktižid kosketusid. Tedoitud objektoiden ičendad formuliruišoiš kut aksiomad vai märitas jo matematižen objektan nimikirjuteseks. Sid' tehtas todesižid ühthevendoid (teoremoid) niiš ičendoišpäi logikan ohjandimiden mödhe. Teorii sädase, i objektan idealine matematine model' om vaumitud. Nügüd'aigaine matematik tedoidab niid modelid mugažo.

Matematik ei mülü londusentedoho, no sen apparat kävutase levedali naturaližil tedoil sädamha tarkoiktan ümbrikirjutamižen modelid da samha uzid rezul'tatoid.

Tedon pätemad:

  • lugud;
  • toižetamižed;
  • strukturad;
  • avaruden kesksidod;
  • diskretine matematik.

Matematikan päjagused:

Homaičendad

vajehta


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.