Matematik

«Afinoiden škol» (kuvan pala). Rafael', vll 1509-1511 keskes.

Matematik (amuižgrek.: μᾰθημᾰτικά < amuižgrek. μάθημα — «tedoiduz», «tedo») om strukturiden, järgendusen, kesksidoiden tedo. Se om sündnu istorižil teil objektoiden lugendan, maričemižen da forman ümbrikirjutamižen operacijoišpäi. Nügüd' sätas matematižid objektoid realižusen objektoiden idealizacijal i kirjutadas niiden ičendoid formalizuidud kelel, vajehtui om sen «kirjameks».

Matematik ei mülü londusentedoho, no sen apparat kävutase levedali naturaližil tedoil sädamha tarkoiktan ümbrikirjutamižen modelid da samha uzid rezul'tatoid.

Tedon pätemad:

• lugud;
• toižetamižed;
• strukturad;
• avaruden kesksidod;
• diskretine matematik.

Matematikan päjagused:

• arifmetik, algebr da luguiden teorii;
• geometrii da topologii;
• matematine analiz;
• differencialižed tazostused;
• naceinuden teorii;
• lugendmatematik.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.