Nerüngri (ven.: Не́рюнгри, jakut.: Нүөрүҥгүрү, evenk.: Ньируунгра evenkan Нерунӈа-nimitusespäi «harjuzjogi») om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Se om kahtenz' surtte lidn tazovaldkundas, Nerüngrin rajonan administrativine keskuz da pala.

Nerüngri
Нерюнгри (ven.)
Нүөрүҥгүрү (jakut.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 57,934 ristitud
Pind 36,76 km²
Nerüngri Нерюнгри (ven.) Нүөрүҥгүрү (jakut.)
Pämez' Il'ja Gudošnik
(sügüz'ku 2022—,
Илья Гудошник)
Telefonkod +7−41 147-xx-xxx
Avtokod 14
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Ugol'nai-raudtestancii i industrialine park vl 2017

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1952 kangazpertil ühtennimižen jogen randal tedištamha kivihilen löudmižsijid. Vl 1975 formiruihe Suvijakutijan territoriališt tegimištkompleksad, Nerüngri-žilo sai lidnan statusad i zavodihe sauda Baikalan-Amuran raudted. Saudihe raudtestancijad vl 1984.

Sadas da ümbriratas kivihil't tähäsai. Nerüngri šingotase mugažo hil'koncentratan küllästamižtegimel, kaivuztehnikan kohendusen tegimel, Nerüngrin GRES:al, lindfabrikal, kahtel tipografijal. Pertinsauvondan kombinat i maidtegim radoiba ende, nevondkundaližel aigal.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase taigan rajonas, Čul'man-jogen oiktal randal (Lenan bassein), Stanovoi-mägisel'gan pohjoižen ezimägišton pautkil, 800..850 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai 820 km pohjoižhe «Len»-avtotedme, raudtel Alabestäh-stancijhasai vastrandal Jakutskha kacten om 799 km. Lähembaine lidn om Tind (Amuran agj) 168 km suvhe orhal, 210 km avtol vai raudtedme.

Klimat om kontinentaline, tal'v oleleb sorav da kuiv. Voden keskmäine lämuz om −6,9 C°, kezakun-elokun +13..+16 C°, tal'vkun-uhokun −25..−30 C°. Ekstremumad oma −61 C° i +34 C°. Paneb sadegid 583 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (79..108 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (12..16 mm kus).

Nerüngri om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 747 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 76 700 eläjad vl 1996. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 57 247 eläjad.

Rahvahad (enamba 0,2 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 79,7 %, ukrainalaižed — 6,3 %, jakutalaižed — 2,5 %, totarlaižed — 2,0 %, burätalaižed — 1,9 %, evenkalaižed — 1,4 %, uzbekalaižed — 0,4 %, kirgizlaižed — 0,3 %, evenalaižed (ende lamutalaižed) — 0,2 %, armenijalaižed — 0,2 %, toižed rahvahad — 5,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (om saudud vll 1992−1993) i Raštvoiden časoun' (letihe vll 2007−2009). Islaman pämečetin sauvomine tuleb lophu (2022).

Suvijakutijan tehnologine kolledž[2] i Pohjoižpäivnouzmaižen federaližen universitetan (Jakutsk) filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. «Sibgiprošaht»-tedoinstitutan (Novosibirsk) filial sijadase täs.

Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Leonid Oleinik (2012 — sügüz'ku 2022). Lidnan Deputatoiden Nevondkundan ezimez' om Julija Gnilickaja vn 2022 redukuspäi.

Galerei

vajehta
 
Lidnan öline ühthine nägu (2013)

Homaičendad

vajehta
  1. Nerüngrin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Suvijakutijan tehnologižen kolledžan sait (юятк.рф). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk