Lensk
Lensk (ven.: Ленск, jakut.: Лиэнскэй) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lenskan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 21,181 ristitud |
Pind | 46,19 km² |
Pämez' | Anatolii Makušev (sügüz'ku 2022—) |
Telefonkod | +7−41 137-xx-xxx |
Avtokod | 14 |
Aigvö | UTC+9 (MSK+6) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Muhtukujevskai-külä evenkalaižiden Muhtui-eländsijas (ven.: Мухтуя). Muhtui-žilo šingotaškanzihe bazaks da jogiportaks vspäi 1956 sauvomha Mirnii-lidnad, kätihe radnikžiloks vn 1957 redukus. Muhtui-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1963 13. heinkud udenke nügüdläiženke nimenke jogen mödhe. Vn 2001 kevädel luja sur'vezi tegihe lidnas, mureni sen pertišton koumed kümnendest, pani mantazole lähižid žiloid. Udessaudihe lidnan pertišton tobjad palad sen-žo voden redukule.
Lensk šingotase transportan edheotandoil (londuseližen gazan i kivivoin veimed lidnanno, jogiport), mecanümbriradajil edheotandoil (pilindmaterialad[1]), sauvondsarakol (sauvondmaterialiden kombinat, järedpaneliden tegim) i sömtegimištol.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Lenanjogen hural randal, 242 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Jakutskhasai om 800 km päivnouzmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Mirnii 209 km pohjoižhe orhal vai 234 km avtol i Olökminsk 302 km päivnouzmha orhal vai 420 km avtotedme. Matkad Irkutskan agjan röunhasai om 40 km suvipäivnouzmha orhal.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −6,1 C°, kezakun-elokun +14..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun −25,6..−29 C°. Ekstremumad oma −56,1 C° (tal'vku, viluku, uhoku) i +39 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −5,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +4,7 C° (tal'vku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul, heinkun minimum om −3 C°. Paneb sadegid 227 mm vodes, enamba redukus-uhokus (23..27 mm kus), toižiš kuiš 12..19 mm kus.
Tobmuz
vajehtaLensk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Horunov (reduku 2012 — sügüz'ku 2022). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Dmitrii Hamaganov vn 2022 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Stanislav Hamaganov (tal'vku 2018 — reduku 2022).
Eläjad
vajehtaVn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 966 ristitud, rajonan koume videndest. Kaik 23 660 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 900 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: ph. Innokentijan Moskvalaižen jumalanpert' om saudud vl 2001, Jurgii-vägestusenkandajan časoun' om letud vl 2014.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa nimitadud päivkodid, viž keskškolad (nomer 1..5), specialine korrekcine škol-internat VIII toižendan, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Lenskan tehnologine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Randird i muštpacaz edelmatkajiden muštoks
-
Ph. Innokentijan Moskvalaižen jumalanpert', vn 2014 nägu
-
«Transneft'»-kompanijan kontor vl 2016
-
Kodirandantedištandmuzei (2016)
-
Lensk-lendimportan sauvuz vl 2014
-
Lenskan jogiport vl 2016
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnankundan tobmuden sait (gorodlensk.ru). (ven.)
- Lidnan tobmuden sait tazovaldkundan oficialižel portalal (lensk.sakha.gov.ru). (ven.) (angl.) (jakut.)
Lensk Vikiaitas |
Saha Tazovaldkundan lidnad | ||
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk | ||