Nankin (kit.: 南京, pin'jin': Nánjīng, vepsän kirjamil: Nan'dzin, sana sanha znamoičeb «suvine pälidn») om Kitain lidn Czänsu-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.

Nankin
南京
(Nan'dzin)
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2013) 8,187,800 ristitud
Pind 6,598 km²
Nankin 南京 (Nan'dzin)
Pämez' Mäo Ruilin
(2013—,
缪瑞林)
Telefonkod +86−25
Aigvö UTC+8

Se om Kitain sur' rahaazjoiden, tedoidusiden, turizman da tegimišton keskuz, avtoteiden sol'm.

Matkad Šanhaihesai om 300 km suvipäivnouzmpolehe orhal.

Istorii vajehta

Vozil 1368−1421 Nankin oli Min-dinastijan pälidnaks.

Vozil 1927−1937 da 1946−1949 Prezidentan pert'kulu Nankinas oli Kitain Tazovaldkundan ohjastusen olendsijaks.

Geografijan andmused vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 495 edel meiden erad. Se sijadase Kitain päivnouzmas, Janczi-jogen molembil randoil. Lidnan keskuz seižub 20 metrad valdmeren pindan päl korktusel, sijadase Janczin oiktal randal.

Klimat om subtropine mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +28 C°, vilukun — +2 C°. Paneb sadegid 1060 mm vodes, enamba semendkus-elokus.

Vspäi 2013 Nankin jagase 9 lidnrajonha da 2 külärajonha.

Eläjad vajehta

Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 8 004 680 eläjad.

Transport vajehta

Kaikiš suremb Kitaiš jogiport otab merilaivoid. Se om 98 km pitte. Lidn om ühtenzoittud Pekinanke kanalal. Viž sildad oma saudud päliči Jancziš, vspäi 2014 kaks' tonnelid om olmas jogen al.

Avtobusad, metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 om 6 jonod, 121 stancijad, 224 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline «Nankin Lukou»-lendimport (NKG) sijadase 35 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Evropha da AÜV:oihe.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta