Manisales
Manisales (isp.: Manizales [maniˈsales]) om lidn Kolumbijan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kal'das-agjan (departamentan) administrativine keskuz.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Kolumbii |
Eläjiden lugu (2022) | 454,077 ristitud |
Pind | 571,84 km² |
Pämez' | Karlos Mario Marin Korrea (2020−2023, Carlos Mario Marín Correa) |
Telefonkod | +57−6 |
Aigvö | UTC−5 |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1849.
Manisales om kofen kazvatandan znamasine keskuz. Valdkundan kahtenz' üläopendusen keskuz, seičeme universitetad oma päfateroid vai palakundoid siš, läz 30 tuhad üläopenikoid. Nece tegimišt šingotase ezilidnoiš: metallurgii, kengiden i räzinan pästand, pezendabutusiden tehmine, sömtegimišt (kofen sortiruind i pakuitez, šokolad, likörad), programholitusen edheotandad. Tetab Suviamerikas futbolan keskuz, Palogrande-stadion mülütab 30 tuhad kacujid.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Činčin-jogen basseinas, Andiden pautkil, 2160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Andiden kaikiš korktemb Nevado-del'-Ruis-vulkan (5321 m) om 40 kilometras pohjoižhe lidnaspäi, se om väges, manrehkaidused i reduvalud oma paksud.
Klimat om subtropine korktoiden mägiden, lähižed madalambad tahondad elädas ekvatorialižes klimatas. Kun keskmäine lämuz om +16..+17 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +1 C° i +32 C°. Paneb sadegid 1583 mm vodes, kuivamb heinkus-elokus (74 mm kus), vihmoiden kaks' päd: redukus (209 mm kus) i sulakus (176 mm kus).
Eläjad
vajehtaVl 2015 eläjiden lugu oli 396 102 ristitud 571,84 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 580 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke (2018).
Sebruzlidnad
vajehta- Rosario, Argentin (vspäi 1998)
- San Luis Potosi-lidn, San Luis Potosi-štat, Meksik (vn 2012 sulakun 25. päiväspäi)
Irdkosketused
vajehtaManisales Vikiaitas |