Kirilline kirjamišt

Kirilline kirjamišt (vai kirillic) om kirjutandsistem, kudamb om heimos grekan kirjamištonke da glagolicanke.

Venäkelen nügüd'aigaine kirilline kirjamišt

Kirjamišt om sätud Kirillal i Mefodijal Evropan suvipäivnouzmas 9. voz'sadal, nimitase Kirillan nimel.

Leviganduz vajehta

Ottas kirillišt kirjamištod bazaks 108 eläbas keles, sidä kesken bolgarijan kel', mongolijan kel', serban kel', ukrainan kel', vaugedvenän kel' i venäkel'. Venäman igähižiden rahvahiden kaik keled kirjutadas kirillical vai kirjamišt sen alusel om olmas. Nened valdkundad pučihe kirillicaspäi Nevondkundaližen Ühtištusen čihodamižen jäl'ghe: Azerbaidžan, Kazahstan (vodele 2025), Moldov, Uzbekistan, Turkmenistan.

Kirilližen kirjamišton kävutand vepsän kirjkeles vajehta

1930-nziden voziden kahtendes poles «Krasnoje Šoltozero»-lehtez lähtli pordon aigad vepsänkel'židenke materialoidenke, ka paindihe niid kirilližel (venälaižel) kirjamištol.

Vl 1991 pästtihe Petroskoihe abekirj vepsän kelen pohjoižpaginal. Se kirjutihe mugažo kirilližel kirjamištol. Nece naprind jäi läz jäl'gusita (kacu Nikolai Abramovan vn 2013 Оять-ёген рандал...-runokogodust i VKontakte-verkon vepsän gruppiden kommentarijoid). Nügüd' kaik vepsänkel'žed kirjad Karjalas paindas latinan kirjamištol.

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.