Kanaš (čuv.: Канаш «nevondkund», ven.: Кана́ш, tot.: Канаш / Kanaş) om Venäman lidn da lidnümbrik, järed avtote- da raudtesol'm Čuvašijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Kanašan rajonan administrativižeks keskuseks, ei ole rajonan palaks.

Kanaš
Канаш (ven. i čuv.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 44,438 ristitud
Pind 18,5 km²
Kanaš Канаш (ven. i čuv.)
Pämez' Andrei Konstantinov
(reduku 2015—)
Telefonkod +7−83 533-xx-xxx
Avtokod 21, 121
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti Šihrani-külä (čuv.: Шăхран). Vl 1925 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Kanašan tegimišton päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (vagonad i niiden palad, avtobusoiden palad, kormadimed, mecližavedamad jüguavtoiden täht, traktoran jäl'gmašiništ, tesauvondan pened mašinad, henotiž-sortiruindmašiništ i konvejerad), toine mašinansauvomine (leiktimiden pästand, metallan ümbriradmine, henikon tegim), elektrotehnine (Arkto-vilugoitimed-škapad, vspäi 2020), sömtegimišt (leibtegim, sagudkombinat, painatosed), sauvond, sauvondmujuiden, keramikan i hobasižiden kengiden tehmine.

Geografijan andmused

vajehta
 
Kanašan rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Pen' Civil'- (čuv.: Кĕçĕн Çа­вал) da Kubn'- (čuv.: Кĕтне, ven.: Кубня) jogidenkeskeižes (Volgan oiged randpol'), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz.

Matkad Čeboksarhasai om seičemekümne kilometrad pohjoižhe orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Civil'sk 39 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtotedme.

Tobmuz

vajehta

Kanaš om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnan Administracijan pämez' om Vitalii Mihailov vn 2020 kül'mkuspäi.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 607 ristitud, vn 2021 — g ristitud. Kaik g eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 56 tuhad eläjid vozil 1992−2000 (56 900 rist. vl 1996).

Rahvahad (2010): čuvašalaižed — 53,0 %, venälaižed — 31,8 %, totarlaižed — 8,7 %, toižed rahvahad — 6,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1901), koume jumalanpertid i časoun' pühäpäivän školanno.

Openduz

vajehta

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Kanašan transportiž-energetine tehnikum[2], Kanašan sauvondtehnikum[3], Kanašan pedagogine kolledž[4], mugažo Čeboksaran medicinižen kolledžan filial i kahten üläopendusen aluzkundoiden filialad.

Transport

vajehta

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Kanaš- i Kanaš-2-raudtestancijad sijadasoiš lidnan territorijal.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Kanašan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kanašan transportiž-energetižen tehnikuman sait (kantet.ru). (ven.)
  3. Kanašan sauvondtehnikuman sait (pu16kan.ucoz.com). (ven.)
  4. Kanašan pedagogižen kolledžan sait (kanpk.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad
Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl'