Gur'jevsk (Kemerovon agj)

Gur'jevsk (ven.: Гу́рьевск) om Venäman lidn Kemerovon agjan päivlaskmas. Se om Gur'jevskan ümbrikon (edel vn 2019 kül'mkud — rajonan) administrativižeks keskuseks (1935−1963 i vspäi 1987) da palaks. Ümbrikon kaikiš suremb lidn, toine om Salair.

Gur'jevsk
Гурьевск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 22,134 ristitud
Pind 50,1 km²
Gur'jevsk Гурьевск
Pämez' Sergei Žuravlöv
(sulaku 2020—)
Telefonkod +7−38 463-xx-xxx
Avtokod 42, 142
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1816 kuti hobedansuladuztegim da žilo senno, nimitihe ph. Gurijan vai finansiden Dmitrii Gurjev-ministran (1810−1823) kanzannimen mödhe. Vspäi 1826 pästtihe kaugedraudad tegimel. Kätihe radnikžilod lidnaks vl 1938.

Gur'jevsk-lidn šingotase raudan metallurgijan tegimel[1] (terased, vanundtegesed, läz kaht tuhad radnikoid), mugažo pen' kivivoinümbriradai tegim, sömkombinat i gidrofobižen inertižen pölün Inertnik-fabrik ratas.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Pen' Bačat-jogen randal (ven.: Малый Бачат 60 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein), Salairan ülüdenno, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gurjevskan vezivaradim levitase suvhe lidnaspäi, om sätud kut tegimištoline uit 19. voz'sadan augotišes, pindan korktuz om 236 m ü.m.t..

Matkad Kemerovon röunhasai om 150 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Salair kahtes kilometras suvipäivlaskmha i Belovo 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtol vai raudtel. Lidnan Gur'jevsk-raudtestancii radab jüguiden täht vaiše, ühtenzoitase lidnan tegimidenke i Salairanke.

Tobmuz

vajehta

Gur'jevskan lidnankund oli vll 2004−2019. Gur'jevsk oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' oli Mihail Podanev (sügüz'ku 2015 — sulaku 2020).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 817 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 22 134 ristitud. Kaik 23 089 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 tuhad eläjid vl 1967.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma saudud lidnas: ph. Gurii, Samon i Aviv-moknikoiden jumalanpert'[2], ph. Joann-endustajan valatandpühäpert' (letihe vll 1992−1993). Niiden ližaks Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert' (1874−1876, rušihe vl 1941) i koume časounäd ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume aluzškolad (nomer 10, 15, 16), kaks' keskškolad (nomer 5, 11), škol-internat nomer 6, lapsiden ližaopendusen keskuz, ümbrikon kompleksine sportškol. Belovon äiprofil'žen tehnikuman filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Gur'jevskan metallurgižen tegimen sait (gurstal.ru). (ven.)
  2. Ph. Gurii, Samon i Aviv-moknikoiden jumalanpertin sait (gurisamon.cerkov.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Kemerovon agjan lidnad
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki