Leonard Eiler (saks.: Leonhard Euler; sünd. 15. sulaku 1707, Bazel', Šveicarii — kol. 18. sügüz'ku 1783, Piter, Venäman imperii) oli šveicarijalaine da venämalaine matematikan- i mehanikantedomez'.

Eiler Leonard
saks.: Leonhard Euler
Leonard Eiler läz 1756 vot (pirdi Jakob Emanuel' Handmann)
Leonard Eiler läz 1756 vot (pirdi Jakob Emanuel' Handmann)
radmižen toižend:

matemaatik, fizikanmez', õppejõud, kirjutai, muusikateoreetik, astronoom

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Basel[d], Šveicarii[9][10][11]

valdkund:

Early Swiss cross.svg Vana Šveitsi Konföderatsioon[d]
Flag of Russia.svg Venemaa Keisririik[d]
Flag of the Kingdom of Prussia (1750-1801).svg Preisi kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Piter, Venemaa Keisririik[d][9][11]

avtograf:

Euler's signature.svg

Commons-logo.svg Eiler Leonard VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Eiler radoi da eli Piteriš (elon pol't, vll 1727−1741 i 1766−1783) i Berlinas (1741−1766). Oli Piterin, Berlinan, Turinan, Lissabonan i Bazelin Tedoakademijoiden ühtnijaks. Tedomez' om tetab äjiden tedotöiden avtoraks, sädi enamb 850 töid ülämatematikan (analiz, luguiden teorii), optikan, differencialižen geometrijan, ballistikan da toižiden disciplinoiden polhe, monografijoiden kaks' kümenikad. Mahtoi pagišta äjil kelil, pästi openduzkirjoid i erasid tedotöid venän-ki kelel.

Vl 1744 Eiler avaiži variacižen lugendan. Kävuti tedotöiš meletadud terminologijad da matematikan simvolištod, niiden znamasine pala oma kaičenus tähäsai. Töiden südäiolend om kirjutadud praktižil algoritmil läz kogonaz.

HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 MacTutor History of Mathematics archive
  3. 3,0 3,1 Léonard (Leonhard) Euler — 1834.
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. 6,0 6,1 Find a Grave — 1995.
  7. 7,0 7,1 Store norske leksikon — 1978.
  8. 8,0 8,1 GeneaStar
  9. 9,0 9,1 Эйлер Леонард // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1978. — Т. 29 : Чаган — Экс-ле-Бен. — С. 574–575.
  10. http://www.jstor.org/stable/2298449
  11. 11,0 11,1 Accademia delle Scienze di Torino — 1757.
  12. Brockhaus Enzyklopädie


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.