Avaita pämenü

Derbent (ven.: Дербент, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали, Дере-бент (tab.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Derbent (Dagestan) (2014).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 123 720 ristitud
Pind 69,63 km²
Derbent Дербент (ven.) Кьвевар (lezg.) Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.) Цали, Дере-бент (tab.)
Pämez' Enrik Muslimov
(keväz'ku 2 018—, velgusentäutai)
Telefonkod +7-87 240-xx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Derbentan lidnuz tal'vel.

IstoriiRedaktiruida

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (2 verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-PortBaku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Religijan pühäpertid: islam — 5, armenine jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond i iudaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine i maižandusen kolledžad, kour-, sauvond- i raudteprofškolad, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii i 9 üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

IrdkosketusedRedaktiruida