Derbent (ven.: Дербе́нт, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали / Деребенд vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали / Деребенд (tab.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Derbent (Dagestan) (2014).jpg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 127,518 ristitud
Pind 69,63 km²
Derbent Дербент (ven.) Кьвевар (lezg.) Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.) Цали / Деребенд (tab.)
Pämez' Rustambek Pirmagomedov
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−87 240-xx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedigeeri

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (kaks' verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-PortBaku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot.

Derbent šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

EläjadRedigeeri

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): lezginalaižed — 33,7%, azerbaidžanlaižed — 32,3%, tabasaranalaižed — 15,8%, darginalaižed — 5,6%, venälaižed — 3,7%, agulalaižed — 3,2%, armenijalaižed — 1,1%, mägievrejalaižed — 1,1%, rutulalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0%.

Religijan pühäpertid: islam — viž mečetid om kaičenus (Džuma, Bala, Kilisä, Kirhlär, Minaret), armenižen jumalankodikundan pühäpert', ortodoksine hristanuskond[1] i judaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine, rahvahanpramozloiden da turizman[2], maižandusen, raudten, biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen[3] kolledžad, muzikprofškol, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii[4] i ühesa üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Derbentan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Rahvahanpramozloiden da turizman kolledžan sait (knpit-derbent.ru). (ven.)
  3. Biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen kolledžan sait (kbmep.ru). (ven.)
  4. Dagestanan opendusen da kul'turan akademijan sait (daok-derbent.ru). (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk