Buinaksk
Buinaksk (ven.: Буйна́кск, avar.: Шура, kum.: Темир-хан-шура / Шура, darg.: Буйнакъск / Шура) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Buinakskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Lidnanznam
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2022) | 67,091 ristitud |
| Pind | 20,95 km² |
| |
| Pämez' | Islamudin Nurgudaev (eloku 2017—) |
| Telefonkod | +7−87 237-xx-xxx |
| Avtokod | 05 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1834, i vhesai 1922 sen oficialine nimituz oli Temir-Han-Šur. Nimitihe järven i jogen mödhe, kuivatihe Temir-Han-Šur-järved vl 1854. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Luja manrehkaiduz tegihe lidnas vn 1970 14. päiväl semendkud.
Buinaksk šingotase nenil tegimil: agregattegim (gidravližed i poltuzagregatad), ladimensauvomižen tegim, konservtegim (keitišed, džemad, kompotad). Ende meblin, kengiden, omblendan, trikokanghiden fabrik radoiba mugažo.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Šura-ozen'-mägijogen randal (ven.: Шура-озень 80 km pitte, lankteb Kaspijha), 490 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kurortine tahond levineb lidnas ümbri. Matkad lähembaižhe Mahačkal-lidnhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.
Buinaksk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
vajehtaVn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 623 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): avarad — 45,8%, kumikalaižed — 30,8%, venälaižed — 7,0%, lakalaižed — 6,8%, darginalaižed — 6,3%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, lezginalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Islaman järed Džuma-mečet' i koume pühäpertid, medrese i institut oma olmas lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevskijan jumalanpert'[1] om saudud vl 2000, kaks' tošt pühäpertid oma pandud mantazole nevondkundaližen aigan. Judaizman pühäpert' ei ole väges hudran olendan tagut.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma professionaliž-pedagogine kolledž Rasul Gamzatovan nimed[2], maižanduzkolledž Š.I. Šihsajidovan nimed[3], ekonomikan da edheotaikundan kolledž[4], medicinine škol[5], viž üläopendusen aluzkundad (Moskv, Belgorod, Mahačkal, Piter).
Galerei
vajehta-
Kodirandantedištandmuzei (2012). Tedotihe Dagestanad Tazovaldkundaks siš vl 1920 -
Islaman pühäpert', vn 2011 nägu -
Lidnan tal'veline nägu vn 2015 lopus -
«Madina»-torguindkeskusenno (Keskuztorguz, 2010) -
Buinaksk-päraudtestancijan sauvuz vl 2006
_-_panoramio.jpg)
_-_panoramio.jpg)
Homaičendad
vajehta- ↑ Buinakskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Professionaliž-pedagogižen kolledžan Rasul Gamzatovan nimed sait (bpkgam.ru). (ven.)
- ↑ Maižanduzkolledžan Š.I. Šihsajidovan nimed openduzkeskusen sait (sk-im.dagestanschool.ru). (ven.)
- ↑ Buinakskan ekonomikan da edheotaikundan kolledžan sait (keipbk.ru). (ven.)
- ↑ Buinakskan medicinižen školan sait (bmu-05.ru). (ven.)
Irdkosketused
vajehta| Buinaksk Vikiaitas |
| Dagestanan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk | ||