Cindao

Cindao (kit.: 青島 / 青岛, pin'jin': Qīngdǎo [tɕʰíŋtàʊ] «azur'ne sar'») om lidn-millionnik Kitain päivnouzmaižel randal. Mülüb Šan'dun-agjaha, sen lidnümbrik i kaikiš surembiden lidnoiden keskes, järed meriport.

Cindao
青島 / 青岛
(Qīngdǎo)

Valdkund	Kitai
Eläjiden lugu (2020)	10,071,722 ristitud
Pind	11,228,4 km²
Telefonkod	+86-(0)532
Aigvö	UTC+8

Cindaon lidnümbrikon palad

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Cin-imperijas vl 1891 kuti sodavarmitez. Vl 1897 «Czäočžou-laht»-territorii oli anttud Germanijan imperijale koncessijan kožundkirjutesen mödhe. Lidnan keskuzpalan saksan planiruind om kaičenus tähäsai. Vll 1914−1922 lidn oli Japonijan tobmuden al, sid' Kitain palaks. Vodele 1983 lidnümbrikon territorii sai nügüdläižid röunoid.

Vl 2016 Cindao oti 12. sijad Kitain lidnoiden keskes kogosüdäiproduktan mödhe (üks' trillion juanid), sil-žo vodel lidnan port mülüi mail'man portoiden ezmäižhe kümnikha jüguiden tonnažan (444 mln tonnoid) i konteineriden lugun mödhe. Cindao šingotase järedal meriportal, oluden tehmižel (valdkundan kahesandez), kassižiden fil'miden pästandal (Gollivudan kitajine analog). Järed sodabaz om lidnas. Industrijan päižed sarakod oma elektronine i koditehnikan pästand (Haier, Hisense), mašinansauvomine (kebnavtod, jüguavtod, avtobusad, avtopalad, punolendimed) i laivansauvomine, himine i kivivoinhimine, sömtegimišt i meren produktoiden ümbriradmine, tekstilin i zelliden pästand, sauvond, metallurgii.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Šan'dunan pol'saren suves. Znamasine jogi om Dagu 180 km pitte. Pakuine meri levigandeb lidnümbrikon suvipäivnouzmas, sen randanpird om 730 km ümbrikos. Röunatab agjan Žičžao-lidnümbrikonke suvipäivlaskmas, Veifan-lidnümbrikonke päivlaskmas i Jan'tai-lidnümbrikonke pohjoižes. Matkad Pekinhasai om 555 km lodeheze.

Klimat om ven mussonine, subtropižen i kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +13 C°, kezakun-sügüz'kun +21..+25 C°, tal'vkun-uhokun 0..+2 C°. Ekstremumad oma −14 C° i +37 C°. Paneb sadegid 664 mm vodes, enamba heinkus-elokus (149..150 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (11..29 mm kus).

Cindaon lidnümbrik jagase seičemeks lidnrajonaks (Šinan', Šibei, Lican, Laošan', Čenjan, Huandao, Czimo) i koumeks lidnaks (lidnmakundaks: Czäočžou, Pindu, Laisi). Lidnümbrikon tobmuden sijaduz om Šinan'-rajon.

Eläjad

Vn 2020 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 10 071 722 ristitud, heišpäi seičemes lidnrajonas — 7 172 451 ristitud. Lidnanlaptoiden pind — 5 171 km². Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt om nügüd', vl 2010 se oli 8 715 100 eläjad. Ületi millionad 1950-nzil vozil.

Rahvahad: han' — 99,86 %, toižed rahvahad — 0,14 %.

Transport

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab vspäi 2015 (kaik seičeme jonod, 156 stancijad i 315 km raudted oma vl 2022). Kiruhraudte ühtenzoitab nenidenke lidnoidenke: agjan Czinan'-keskuz, Pekin, Šanhai.

Rahvahidenkeskeine civiline Cindao Czäodun-lendimport (TAO / ZSQD, 9,7 mln passažiroid vl 2022) radab vspäi 2021, vajehti vanhad Lütin-lendimportad. Tehtas reisid Kitain äjihe lidnoihe, Suvikorejha, Japonijha, Avstralijha, Singapurha, Katmanduhu, Moskvha, Londonha.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (qingdao.gov.cn). (kit.) (jap.) (angl.) (kor.)