Bronzaig

Bronzaig om era arheologijas i aigaližes ristitkundas klassoidenke. Vajehti vas'kaigad, oli edel raudaigad. Eran röunad mail'mas oma 33.-35. voz'sada EME — 13.-11. voz'sada EME. Zavodihe vas'ken i tinan ümbriradmižen paremboičendan jäl'ghe, ned oma bronzan ühthesuladusen palad.

Pordod

Koumen eran el'genduz (kiviaig, bronzaig i raudaig) oli antikaigan völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan Tit Lukrecii Kar-filosofan töiš. Jagadas bronzaigad koumeks pordoks: aigaline, keskmäine, möhäine.

Leviganduz

Eran zavodindan naceine tahond om maikopan kul'tur Kavkazan pohjoižes, sid' Mustmeren randad i Indii. Ned tahondad jäiba tegesiden pästandan keskusikš bronzaigan lophusai. Avaitihe bronzan tehmižen mahtust severziš-se sijiš, Suviamerikan šingotez vahvištab sidä ezimeletust. Eziauguine kul'turine pind bronzanke oli 8..10 mln km², lopuline — 40..43 mln km² (Evrazii, Afrikan pohjoine i Suviamerikan päivlaskm). Ku vas'ken i tinan löudmižsijad oliba tetabad tahos, ka bronzaigan šingotesen arvoimižed oliba siš.

Indoevropižed rahvahad toiba bronzan ümbriradmižen mahtusid Evropha, heiden korj i mek sel'gitadas satusekast levigandust. Raudaig zavodihe toižiš tahoiš kiviaigan jäl'ghe ani. Kaiken bronzaigan sädihe, šingotihe i vajehtihe metallurgižid provincijoid.

Bronzaig lopihe kollapsan i sirdandan raudaigannoks 13.-12. voz'sadal EME, rahvahiden kul'turad kadoiba vai vajehtuiba kaikedme Evrazijadme, rahvahiden sirdand jätksihe 10.-8. voz'sadahasai EME. Lähižen Päivnouzmman likund raudaigannoks oli socialižihe murendusihe sidodud, imperijad i äjad lidnad oliba muretud kaikeks aigaks. Bronzaig hätkestui kel'toiden territorijal Atlantižes Evropas.

Arhitektur

Sidodud hengeližihe kacegihe monumentaline arhitektur enambištui bronzaigan. Letihe megalitižid sauvusid, ned oliba rodun ühtmuden simvolaks.

Homaičendad

Bronzaig Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.