Vol'ter (franc.: Voltaire [vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli Fransua Mari Arue (franc.: François Marie Arouet [fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. 21. kül'mku 1694, Pariž, Francii — kol. 30. semendku 1778, sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist.

Vol'ter
franc.: Voltaire
Vol'teran portret läz 1724−1725, pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)
Vol'teran portret läz 1724−1725,
pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: François-Marie Arouet

radmižen toižend:

filosof, runokirjutai, istorik, esseist, näitekirjanik, autobiographer, diarist, poet lawyer, ulmekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, autor, politoloog

sündundan dat:

21. kül'mku 1694(1694-11-21)[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Pariž, Prantsusmaa kuningriik[d][1][4]

valdkund:

Royal Standard of the King of France.svg Prantsusmaa kuningriik[d][5]

kolendan dat:

30. semendku 1778(1778-05-30)[6][1][2][3][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17] (83 vot)

kolendan sijaduz:

Pariž, Prantsusmaa kuningriik[d][1][4]

tat:

François Arouet[d]

mam:

Marguerite d’Aumard[d]

avtograf:

БСЭ1. Автограф. Автографы. 5.svg

Commons-logo.svg Vol'ter VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba 20 tuhad kirjeižid i enamba 2 tuhad kirjoid. Jekaterina II osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese Piteriš.

Valitud sädusedRedaktiruida

Filosofii
  • «Traktat tolerantižuses» (franc.: Traité sur la tolérance, 1763)
  • «Mi om mel'he emändoile» (Ce qui plaît aux dames, 1764)
  • «Filosofijan vajehnik» (Dictionnaire philosophiques, 1764)
  • «Tazovaldkundan polenpidajiden idejad» (Idées républicaines, 1765)
  • «Kirjeižed čudoiš» (Lettres sur les Miracles, 1765)
Filosofižed romanad
  • «Zadig» (Zadig ou la Destinée, 1747)
  • «Mikromegas» (Micromégas, 1752)
  • «Kandid» (Candide, ou l’Optimisme, 1759)
  • «Koveritoi heng» (L’Ingénu, 1767)
  • «Vavilonan princess» (La Princesse de Babylon, 1768)
Istorii
  • «Karl XII:n istorii» (Histoire de Charles XII, 1731)
  • «Lui XIV:n aig» (Le Siècle de Louis XIV, 1751)
P'jesad
  • «Edip» (Œdipe, 1718)
  • «Artemira» (Artémire, 1720)
  • «Irod i Mariamna» (Hérode et Mariamne, 1724)
  • «Brut» (Brutus, 1730)
  • «Erifila» (Ériphyle, 1732)
  • «Irena» (Irène, 1778)
  • «Agatokl» (Agathocle, 1779)

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 1.
  2. 2,0 2,1 Voltaire
  3. 3,0 3,1 François Marie dit VOLTAIRE Arouet — 1834.
  4. 4,0 4,1 Вольтер // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  5. LIBRIS — 2017.
  6. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118627813 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  7. SNAC — 2010.
  8. Internet Broadway Database — 2000.
  9. Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  10. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  11. Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  12. International Music Score Library Project — 2006.
  13. Discogs — 2000.
  14. Indiana Philosophy Ontology Project
  15. Brockhaus Enzyklopädie
  16. Brockhaus Enzyklopädie
  17. Vegetti Catalog of Fantastic Literature

IrdkosketusedRedaktiruida

  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.