Sämž
Sämž (ven.: Ся́мжа) om Venäman žilo Vologdan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Sämžan ümbrikon (edel vn 2022 kezakud — rajonan) administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 3,967 ristitud |
| Telefonkod | +7−81 752-xx-xxx |
| Avtokod | 35 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud Sämžen-jogen oiktal randal vl 1935 neniden küliden ühtištusel: Djakovskai, Jeremih, Gork i Popovk (ven.: Дьяковская, Еремиха, Горка, Поповка). Sämžan rajon oli udessündutadud sil-žo vodel (vll 1929−1931 olendan jäl'ghe), Djakovskai-külä oli rajonkeskuseks. Ühtištadihe küläd Sämžanke i kätihe Sämž-žilod rajonkeskuseks vaiše vl 1953.
Sämž šingotase valdkundaližil holitišil, mectehmižen edheotandoil i argvoin tegimel. Agjan hihtandsportan «Sämžan marafon» vedase žilonno regulärižikš.
Geografijan andmused vajehta
Žilo sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Sämžen (Sämšeng)-jogen alajoksmusen molembil randoil (ven.: Сямжена / Сямшенга, Kubenan hura ližajogi).
Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 110 kilometrad suvipäivlaskmha orhal vai 116 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kadnikov 75 km i Sokol 90 kilometrad suvipäivlaskmha M8-avtotedme, Harovsk (Harovskai-raudtestancii) 47 km päivlaskmha orhal vai 57 km avtol.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2 C°, kezakun-elokun +14,4..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun −10,7..−12,1 C°.
Tobmuz vajehta
Sämžan küläkund oli olmas vll 2006−2022. Žilo oli enččen küläkundan üks'jäižeks eländpunktaks. Küläkundan pind oli 84,69 km².
Sergei Žitkov radoi küläkundan jäl'gmäižen pämehen (Administracijan pämehen) vn 2017 sügüz'kuspäi vn 2023 keväz'kuhusai. Küläkundan Nevondkundan likvidator om Antonina Smirnova (sügüz'ku 2017 — viluku 2018).
Eläjad vajehta
Vl 1959 žilon ristitišt oli 955 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 3 932 ristitud, vl 2010 — 3 949 ristitud. Kaik 4 029 eläjad oli žilos vl 2017. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 071 eläjad vl 2018, se jäb 3,9..4,0 tuh. röunoiš vspäi 1989. Ümbrikon ristitišton pol' eläb žilos (vl 2002 oli kaks' videndest).
Rahvahad (2002): venälaižed — 99 %, toižed rahvahad — 1 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen jumalanpert'[1] om saudud vl 1806, se ei olend rados vll 1935−1996, kivine puiženke kellčuhundusenke.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: ümbrikon kodirandantedištandmuzei (arheologijan, etnografijan i sijaližen šingotesen istorijan keradused), ümbrikon kul'turpert', čomamahtoiden lapsidenškol, kirjišt, rajonan läžundkodi. Opendusen aluzkund om Sämžan keskškol. Profškol nomer 54 radoi vll 1989−2014 (ende oli Kadnikovan profškolan filial).
Transport vajehta
Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon ümbrištos i ümbrikoiden keskes.
«Moskv — Arhangel'sk»-avtote (M8-trass «Holmogori») läbitab žilod.