Sämž (ven.: Сямжа) om Venäman žilo da küläkund Vologdan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Sämžan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.

Sämž
Сямжа
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 4,029 ristitud
Pämez' Sergei Žitkov
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7-81 752-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud Sämžen-jogen oiktal randal vl 1935 neniden küliden ühtištusel: Djakovskai, Jeremih, Gork i Popovk (ven.: Дьяковская, Еремиха, Горка, Поповка). Sämžan rajon om udessündutadud sil-žo vodel (vll 1929−1931 olendan jäl'ghe), Djakovskai-külä oli rajonkeskuz. Ühtištuihe küläd Sämžanke i kätihe Sämž-žilod rajonkeskuseks vaiše vl 1953.

Sämžan küläkund om olmas vspäi 2006.

Sämž šingotase valdkundaližil holitišil, mectehmižen edheotandoil i argvoin tegimel. Agjan hihtandsportan «Sämžan marafon» vedase žilonno regulärižikš.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Žilo sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Sämžen (Sämšeng)-jogen alajoksmusen molembil randoil (ven.: Сямжена / Сямшенга, Kubenan hura ližajogi). Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 110 kilometrad suvipäivlaskmha orhal vai 116 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kadnikov 75 km i Sokol 90 kilometrad suvipäivlaskmha M8-avtotedme, Harovsk (Harovskai-raudtestancii) 47 km päivlaskmha orhal vai 57 km avtol.

«MoskvArhangel'sk»-avtote (M8-trass «Holmogori») läbitab žilod.

Žilo om küläkundan üks'jäine eländpunkt. Küläkundan pind om 84,69 km².

EläjadRedaktiruida

Vl 1959 žilon ristitišt oli 955 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 932 ristitud, vl 2010 — 3 949 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt om nügüd', se jäb 3,9..4,0 tuh. röunoiš vspäi 1989. Rajonan ristitišton pol' eläb žilos (vl 2002 oli kaks' videndest).

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen jumalanpert'[1] om saudud vl 1806, se ei olend rados vll 1935−1996, kivine puiženke kellčuhundusenke.

Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: rajonan kodirandantedištandmuzei (arheologijan, etnografijan i sijaližen šingotesen istorijan keradused), rajonan kul'turpert', čomamahtoiden lapsidenškol, kirjišt, rajonan läžundkodi. Opendusen aluzkund om Sämžan keskškol. Profškol nomer 54 radoi vll 1989−2014 (ende oli Kadnikovan profškolan filial). Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon ümbrištos i rajoniden keskes.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Sämžan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

IrdkosketusedRedaktiruida