Žan-Žak Russo (franc.: Jean-Jacques Rousseau [ʒɑ̃ˈʒak ʁuˈso]; sünd. 28. kezaku 1712, Ženev, Ženevan Tazovaldkund — kol. 2. heinku 1778, Ermenonvil'-usadib da žilo läz Parižad, Francii) oli Vauktustadud aigan franciž-šveicarine filosof, kirjutai da muzikankirjutai, botanikan sistematizirui. Sentimentalizman znamasine ezitai, Suren francižen revolücijan endustai, kucui säta täut sociališt kohtaižust.

Russo Žan-Žak
franc.: Jean-Jacques Rousseau
Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses, tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788), pastel' bumagal
Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses,
tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788),
pastel' bumagal
radmižen toižend:

filosof, kirjutai, klassikalise muusika helilooja, muusikateadlane, romaanikirjanik, autobiograaf, pedagoog, loodusteadlane, näitekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, politoloog, esseist, muusikakriitik, botanikantedai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Ženev, Genfi Vabariik[d][13][14]

valdkund:

Genfi Vabariik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Ermenonville[d], Picardie[d], Prantsusmaa kuningriik[d][13]

tat:

Isaac Rousseau[d]

avtograf:

 Russo Žan-Žak VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

vajehta

Žan-Žak oli sündnu Isaak Russo-časuidenmastarin (1672−1747) i Ženevan pastoran Süzanna Bernar-vunukaižen pereheze, mam koli sündutesen aigan. Seičemevozne prihaine oli kanzan navettüd lapseks. Tat nai kahtenden kerdan, i prihaižen kazvatuz jätkustui 11-voččes igäspäi erazvuiččiš kodiš. Radoi lakijan, kodinäradoičijan, kodisekretarin.

Filosof sai tetabut Dižonan akademijan konkursan vägestajaks: «Tedoiden i čomamahtoiden udessündutand abuti-k mehen taban puhtastandale»-küzundha hän vastsi i ozuti kaik ičeze mail'mannägendad: «vauktustuz om varuline, i kaik kul'tur om kelastuz da ogeruz».

Sädused

vajehta

Vll 1761−1762 Russo pästi kaks' romanad: «Uz' Eloiza» i «Emil'», sid' pageni Šveicarijha i Anglijha «Emil'»-romanan antireligiozižen südäiolendan tagut. «Diskurs tazotomudes mehiden keskes» (1754) i «Kundaline kožundkirjutez» (1762) oma kaikiš znamasižembad tedotöd.

Russo tegi tundmust adivpertin Marija Tereza Levassör-abutajanke (1721−1801) vl 1745. Russon sanoiden mödhe, viž last oli sündnuded sen jäl'ghe (ezmäine — vl 1746), no kaik hö oliba anttud kazvatuzkodihe, mez' oli goll' i ei lugend ičtaze erasiden lapsiden tataks. Russon naind Levassöranke oli tehtud vn 1768 elokus, se oli tühj juridižikš. Marija Tereza kändihe filosofan avtoroiktusiden üks'jäižeks jäl'gnikaks.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 SNAC — 2010.
  3. 3,0 3,1 Find a Grave — 1996.
  4. 4,0 4,1 ISFDB — 1995.
  5. 5,0 5,1 International Music Score Library Project — 2006.
  6. 6,0 6,1 Babelio — 2007.
  7. 7,0 7,1 filmportal.de — 2005.
  8. 8,0 8,1 BD Gest'
  9. 9,0 9,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
  10. 10,0 10,1 Cranston M. Rousseau, Jean-Jacques // Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T074208
  11. 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  12. 12,0 12,1 GeneaStar
  13. 13,0 13,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  14. Internet Encyclopedia of Philosophy, The Internet encyclopedia of philosophy / J. Fieser, B. Dowden — 1995. — ISSN 2161-0002
  15. Theaterlexikon der Schweiz / Hrsg.: A. Kotte