Prazeodim
Prazeodim (Pr — praseodymium latinan kelel) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period), vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagrupp, IIIB.
59 |
0
2 8 21 18 8 2 |
Pr 140,90766 |
|
Prazeodim |
Ühthine ümbrikirjutand
vajehtaElement om harv londuses, sen pala Man kores om ühesa grammad tonnas, mail'man valdmeren vedes — 2,6⋅10−6 mg/L. Sadas ekstrakcijal küllästadud cerijan kivendospäi neodiman ühtes, sid' erigoittas neodimaspäi metallotermižikš vai elektrolizan mahtusel 850 C° lämudenke.
Avstrine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži prazeodiman vl 1885. Hän löuzi, miše avaitud vl 1839 ročižel Karl Mosander-himikal didim-element om kahten todesižen elementan segoituz lähižidenke ičendoidenke, i andoi niile «neodim»- i prazeodim-nimid. Elementan nimi libub kahtes grekan sanaspäi: grek.: πράσιος prasios «vihandvauvaz» (sen soliden mujun mödhe) i grek.: δίδυμος didumos «kaksjaine» (neodimanke).
Fizižed ičendad
vajehtaPrazeodim om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall. Londuseline metall om radioaktivižuseta. Kristalline segluz om geksagonaline.
Atommass — 140,90766. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,773 g/sm³. Suladandlämuz — 1208 K (935 C°). Kehundlämuz — 3403 K (3130 C°).
Londuseline prazeodim kogoneb üks'jäižes 141Pr-izotopaspäi, se om stabiline. Tetas 38 ratud radioaktivišt izotopad 121..140, 142..159 atommassanke, löutihe niiden 15 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 143Pr-izotop 13,57 päiväd pol'čihodamižen pordonke, 142Pr (T½=19,1 časud) i prazeodim-145 (kuz' časud). Izotopad čihotas β- i protonižen (izotopad 121, 124..126, 128) vai muite β-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš cerijaks, jüžmakombad neodimaks, izotop 142 — molembikš, izotopad 121, 124..126 i 128 — cerijaks i lantanaks.
Kävutand
vajehtaOttas prazodiman ionid i sen ftoridad lazeroiden täht. Prazeodiman hapanduz(III) Pr2O3 kävutase stöklan tehmižes, andab sile vauhvihandad mujud.
Ühthesulatas germanijanke i olanke i muga sadas üläveimid.
Prazeodiman solad kävutasoiš südäitukmagnitižen rezonansan tehnologijas sirdajaks reagentaks[1].
Prazeodim om mišmetallan komponentaks, om terashe legirujaks ližaduseks. Element mülüb magnijan ühthesuladusihe kobal'tan i nikelin ühtes.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Prazeodim webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz prazeodimas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Prazeodim Vikiaitas |