Pohjoižsaamen kel' (ičeze nimitused oma Davvisámegiella i Sámegiella) om üks' saamen kelišpäi, mülütadas suomalaiž-ugrilaižehe kel'kundha. Se om kaikiš tetabamb saamen kel' tämbäi da sil pagištas Norvegijas, Ročinmas i Suomenmas; «saamen kel'»-virkeh znamoičeb pohjoižsaamen kel't järgeližikš Suomenmas da Ročinmas.

Pohjoiževropan kartan pala. Saamen keliden ümbrimäraine leviganduz, pohjoižsaamen kel' om ozutadud nomeral 5.

Ičeze kirjamišt latinan kirjamišton pohjal om kelel.

Kaik om läz 21 000 pagižijoid tämbäi.

Nügüdläine situaciiRedaktiruida

«M. Paul Lewis, Ethnologue: Languages of the World»-kirjan mödhe, pohjoižsaamen kelen pagižijoiden lugu om 20 700 ristitud, i uhthine pohjoižsaamalaižiden lugu om 40..50 tuhad ristituid.

Norvegijas om 15 tuhad pagižijoid (sen man pohjoižsaamalaižiden ühthine lugu om 30..40 tuhad), Suomenmas — 1700 ristitud (pohjoižsaamalaižiden lugu om 4000), Ročinmas — 4000 pagižijoid (pohjoižsaamalaižiden lugu om 5000).

Saamen keliden keskes pagižijoiden enambuz kävutab pohjoižsaamen kel't. Se om oficialine kel' Norvegijan seičemes municipalitetas, Suomenman 4 municipalitetas da Ročinman nelläs municipalitetas.

IstoriiRedaktiruida

«Svenske och Lappeske ABC Book»-kirj om ühteks ezmäižiš tekstoišpäi saamen kelel; se om kirjutadud ročin kelel da, nacein, ühtel saamen kelišpäi. Kirjal om loičendoid, se om todenzoittud kahteks pästandaks — vozil 1638 da 1640; kaik om 30 lehtpol't kirjas. Se om kuvatud kuti «Kirj saamen kelenke järgeližes formas».

Knud Leem om ezmäine mez', kudamb kuvazi pohjoižsaamen kel't vozil 1748, 1752 da 1768 («En lappisk Grammatica efter den Dialect, som bruges af Field-Lapperne udi Porsanger-Fiorden»). Anders Porsanger — üks' Knud Leeman openikoišpäi — oli ezmäine üläškolan pästnik-saamalaine. Hän openzihe Tronheiman školas päjumalanpertinno da toižiš školiš, no ei pästand ičeze sidodud pohjoižsaamen kel'he radoid rasizman taguiči sen aigan; hänen radoiden enambuz hajeni tämbäi.

Kirjamišt da oigedkirjutandRedaktiruida

Rasmus Rask päni nügüdlaižen oigedkirjutandan jurid pohjoižsaamen kelen täht. Kaik pohjoižsaamen kelen oigedkirjutandad ottas augud ezmäižes oigedkirjutandaspäi. Rasmus Rask sädi sidä lulesaamen i suvisaamen keliden kohtha, niiden oigedkirjutandan aluz om ročin i norvegijan keliš. Vl 1832 hän da Nil's Stokflet pästtiba kirjan «Ræsonneret lappisk sproglære efter den sprogart, som bruges af fjældlapperne i Porsangerfjorden i Finmarken. En omarbejdelse af Prof. Knud Leems Lappiske grammatica»-nimitusenke.

Kut tämbäi, ka sil-ki aigal pohjoižsaamen kel' kävutase koumes valdkundas. Niišpäi kaikutte kävutab ičeze, erazvuittušt oigedkirjutandad pohjoižsaamen kelen täht. Oficialine pohjoižsaamen kelen oigedkirjutand om pandud vodel 1979. Se om ühthine kaikiden maiden täht, no eile mugoi detaliziruidud, kut kelen versijad valdkundoiš.

Nece om kirjutadud kahtel erazvuiččel mahtusel üks' sanund:

  • Maanat leät poahtan skuvllai («Lapsed tuliba školha», vn 1950 oigedkirjutand);
  • Mánát leat boahtán skuvlii (nügüdläine oigedkirjutand).

KirjamištRedaktiruida

Nügüdläine oficialine ühthine kirjamišt om pandud vl 1979. Se om vajehtadud jäl'gmäižen kerdan vl 1985.

Kaik om 29 kirjant:

Kirjam Nimituz Kulund(ad)
A a a [a]
Á á á [aː], [a]
B b be [p], [b]
C c ce [ts]
Č č če [t͡ʃ]
D d de [t], [d]
Đ đ đe [ð]
E e e [e], [eː]
F f áf [f]
G g ge [k], [g]
H h ho [h]
I i i /i/, [iː], [j]
J j je [j]
K k ko [k], [kʰ]
L l ál [l]
M m ám [m]
N n án [n]
Ŋ ŋ áŋ [ŋ]
O o o [o], [oː]
P p pe [p], [pʰ]
R r ár [r]
S s ás [s]
Š š áš [ʃ]
T t te [t], [tʰ], [h(t)]
Ŧ ŧ ŧe [θ]
U u u [u], [uː]
V v ve [v]
Z z ez [dz]
Ž ž [dʒ]

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida