Pablo Ruis Pikasso (täuz' nimi ispanijan kelel: Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Ruíz y Picasso; sünd. 25. reduku 1881, Malag, Ispanii — kol. 8. sulaku 1973, Mužen, Francii) oli ispanine i francine pirdai, skul'ptor da dizainer.

Pikasso Pablo
isp.: Pablo Picasso
Pablo Pikasso vn 1962 vilukus, Argentin
Pablo Pikasso vn 1962 vilukus, Argentin
nimi sündundan jäl'ghe:

isp.: Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso[1]

radmižen toižend:

pirdai, skulptor, kujundusgraafik, graafik, koreograaf, keraamik, Plakatikunstnik, illustraator, fotograf, Kostüümikunstnik, disainer, ehtekunstnik, graafik, ehitusjoonestaja, muralist, assemblage artist, collagist, stsenograaf, joonistaja, scentarist, kujutav kunstnik, čomamahtai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Málaga[d], Andaluusia[d], Ispanii[17][18][19][20][21]

valdkund:

 Ispanii[22][23][19][21][24]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Mas Notre-Dame-de-Vie de Mougins[d], Alpes-Maritimes[d], Francii[17][19][20]
Mougins[d][21]

tat:

José Ruiz y Blasco[d]

mam:

Maria Picasso y López[d]

avtograf:

 Pikasso Pablo VikiAitas
«Gernik»-voikuvan (isp.: Guernica, 1937) reprodukcii muralaks Gernik-lidnas (Baskma, Ispanii) vl 2009, naturaline suruz

Mez' om kubizman alusenpanii (Žorž Brakanke i Huan Grisanke ühtes). Vajehti rahvahanikust francižeks vl 1939. Pikasso radoi äjan kuti grafikanpirdai, teatraline pirdai i keramikan sädai. Hänen sädamine sai äi kumardelijoid i valatoiti lujas pirdandčomamahton šingotest 20. voz'sadas.

Pikasso sädi läz 20 tuhad töid ičeze elos Nügüd'aigaižen čomamahton muzejan (Nju Jork, AÜV) lugustusen mödhe.

Valitud sädused

vajehta
  • «Pikador» (1889, isp.: El picador)
  • «Tedo i hüvädtegend» (1897, Ciencia y caridad)
  • «Laps' kühkjaine kädes» (1901, Niño con paloma)
  • «Neižne šurul» (1905, franc.: Acrobate a la boule / Fillette a la boule)
  • «Avinjonan neiččed» (1907, Les Demoiselles d’Avignon)
  • «Violine i vinmarj» (1912, Violon et raisins)
  • «Uindajad manmehed» (1919, Paysans endormis)
  • «Dora Maar kažinke» (1941, Dora Maar au Chat)
  • «Alžiran naižed» (1954–1955, serii 15 kuvaspäi, Les Femmes d'Algers)

Homaičendad

vajehta
  1. https://www.nacion.com/archivo/pablo-picasso-tenia-12-nombres/XNPYKSH4DVFBDDTZVV6AY7RHZA/story/
  2. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 Benezit Dictionary of ArtistsOUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Internet Broadway Database — 2000.
  6. 6,0 6,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
  7. Find a Grave — 1996.
  8. Delarge J. Le DelargeParis: Gründ, Jean-Pierre Delarge, 2001. — ISBN 978-2-7000-3055-6
  9. 9,0 9,1 ISFDB — 1995.
  10. 10,0 10,1 filmportal.de — 2005.
  11. 11,0 11,1 Discogs — 2000.
  12. 12,0 12,1 Brockhaus Enzyklopädie
  13. 13,0 13,1 McQuillan M. Picasso [Ruiz Picasso], Pablo // Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2017. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T067316
  14. Artists of the World Online, Allgemeines Künstlerlexikon Online, AKL Online / Hrsg.: A. Beyer, B. SavoyB: K. G. Saur Verlag, Verlag Walter de Gruyter, 2009. — ISSN 2750-6088doi:10.1515/AKL
  15. 15,0 15,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  16. 16,0 16,1 GeneaStar
  17. 17,0 17,1 17,2 Пикассо Пабло // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1975. — Т. 19 : Отоми — Пластырь. — С. 527–528.
  18. http://www.nytimes.com/2008/08/14/business/worldbusiness/14madrid.html
  19. 19,0 19,1 19,2 RKDartists
  20. 20,0 20,1 The Fine Art Archive
  21. 21,0 21,1 21,2 The Other Interface
  22. http://www.nytimes.com/2009/05/24/travel/24cultured.html
  23. Museum of Modern Art online collection
  24. https://www.workwithdata.com/person/pablo-picasso-1881
  25. Nationalencyklopedin — 1999.
  26. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  27. Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480

Irdkosketused

vajehta


Edesine lugemine

vajehta
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.