Monoteizm (grek.: μονος monos — üks', θεος theos — jumal) om tärtuz i religine el'genduz, miše om vaiše üks' jumal, vai miše Jumal om üks'jäine. Sana kävutase ezmäižen kerdan «Jumalakahan peituz»-säduses (angl.: The Grand Mystery of Godliness, 1660), tegi sidä anglijalaine Genri Mor-neoplatonik.

Monoteizman augotižlibundan kaks' versijad oma olmas: ezmäine — se oli eziauguižešti, i toine — libui politeizmaspäi.

Monoteizm oleleb eksklüzivine i inklüzivine. Eksklüzivine monoteizm ezimeletab personališt i transcendentišt Ülähäšt (vastkarin oma politeizm i panteizm). Inklüzivine monoteizm — konz jumal om olmas severziš-se formiš, no kaik ned oma ühten jumalan ezikuvad.

Avraamižed religijad (judaizm, hristanuskond i islam) harakterizuidas monoteizmal. Se om olmas mugažo induizman filosofijas, sikhizmas da toižiš uskondoiš.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.