Mendelevii
101
2
8
31
32
18
8
2
Md
258,1
Mendelevii

Mendelevii (Mdmendelevium latinan kelel) om 101nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole mendelevijad londuses. Se om ratud transfermine element. Amerikalaine himik Al'bert Giorso da hänen kollegad avaižiba mendelevijan vl 1955 Kalifornijan universitetas (Berkli), saiba einšteinijaspäi ciklotronal. Element om nimitadud Dmitrii Mendelejevan muštoks.

Fizižed ičendadRedaktiruida

Mendelevii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud (endustuz).

Atommass — 258,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,37 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, ezimeletaden).

Kaik om 16 izotopad 245...260 atommassanke i 5 izomärad. Kaikiš hätkembad oma mendelevii-258-izotop 51,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 260Md (T½=27,9 päiväd).

IrdkosketusedRedaktiruida


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.