Avaita pämenü

Mao Czedun (kit.: 毛澤東, kebnenzoittud: 毛泽东; sünd. 26. tal'vku 1893, Šaošan'-külä läz Čanšad, Hunan'-agj, Cin-imperii — kol. 9. sügüz'ku 1976, Pekin, Kitai) oli kitajižen valdkundan šingotai.

Mao Czedun
Lua-petuz: expandTemplate: template "lang-zh-hant" does not exist.
Mao Czedun läz 1963 vot
Mao Czedun läz 1963 vot
nimi sündundan jäl'ghe:

kit.: 毛澤東
angl.: Mao Zedong

radmižen toižend:

politikanmez', runokirjutai, kirjanik, filosoof

sündundan dat:

26. tal'vku 1893(1893-12-26)[1][2][3][4][5][6]

sündundan sijaduz:

Shaoshan[d], Qingi dünastia[d][1]

valdkund:

Kitai
Flag of the Republic of China.svg Hiina Vabariik[d]
Flag of China (1862–1889).svg Qingi dünastia[d]

kolendan dat:

9. sügüz'ku 1976(1976-09-09)[7][8][9][2][10][3][4][5][11][6] (82 vot)

kolendan sijaduz:

Zhongnanhai[d], Pekin, Kitai

tat:

Mao Yichang[d]

mam:

Wen Qimei[d][12]

avtograf:

Mao Zedong signature.svg

Commons-logo.svg Mao Czedun VikiAitas

BiografiiRedaktiruida

«Sur' peramez'» oli sündnu penen Mao Ičan-manpidajan i Ven' Cimei-kodiemägan kanzha. Mao om kanzannimi, Czedun — nimi. Norembaižen oli buddizman uskojan. Okai školan opendust 13-voččes igäs i lugi kirjoid, no sid' openui koumes školas vaumitades üläopendusele. Oigendeli kirjutusid aiglehtesihe, radoi kirjištos. Openzihe Hunanin universitetas, maoizman päteoretik.

Pit'kan aigan oli Kitain kompartijan Keskuzkomitetan ezimehen (vs 1943 keväz'kun 20. päiväspäi surmhasai). Tuli tobmuden pähä Kitain rahvahanikoiden sodan vägestusiden ühteks käsknikoišpäi NSTÜ:n kaikenvuiččel abul.

Valdkundaline ohjanduzRedaktiruida

Mao Czedun tedištoiti Kitain Rahvahaližen Tazovaldkundan sündundas vn 1949 1. päiväl redukud Tän'an'men'-verajaspäi, oli valdkundan pämehen (27.09.1954—27.04.1959).

Valdkundan šingotai vedi severz'-se znamasižid haškuid da kampanijoid Kompartijan ezimeheks, kaikiš tetabad — agrarine reform i jügedan tegimišton šingotez, vižvoččed planad, «Sur' hüpähtuz» i «Kul'turrevolücii» (1966−1976). Tobmuden voded harakterizuihe personan kul'tal, verevil repressijoil, kudambiden polhe lajihe toižiš socialistižiš valdkundoiš eskai, pagižmata kapitalizman mail'mas.

KanzRedaktiruida

Mao oli naižiš nelläšti, kuz' last oma sündnuded.

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 Short P. Mao: A LifeGreat Britain: Hodder & Stoughton, 1999. — P. 19. — 782 p. — ISBN 978-0-340-60624-7
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  5. 5,0 5,1 Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  6. 6,0 6,1 Indiana Philosophy Ontology Project
  7. Immanuel C.Y. Hsü The Rise of Modern China — 6 — USA: OUP, 2000. — P. 767. — 1136 p. — ISBN 978-0-19-512504-7
  8. Short P. Mao: A LifeGreat Britain: Hodder & Stoughton, 1999. — P. 625–626. — 782 p. — ISBN 978-0-340-60624-7
  9. Zhisui L. The Private Life of Chairman Mao (1996 edition) — 1996. — P. 9. — ISBN 978-0-09-964881-9
  10. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118577425 // Mao Zedong — 2012—2016.
  11. filmportal.de — 2005.
  12. Short P. Mao: A LifeGreat Britain: Hodder & Stoughton, 1999. — P. 23. — 782 p. — ISBN 978-0-340-60624-7

IrdkosketusedRedaktiruida