Liberec
Liberec (mugažo čehan kelel, virktas [ˈlɪbɛrɛts]), edel 1945 vot mugažo Raihenberg (saks.: Reichenberg), om videnz' surtte lidn Čehanmas. Se om Liberecan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Čehanma |
Eläjiden lugu (2017) | 103,853 ristitud |
Pind | 106,09 km² |
Pämez' | Jaroslav Zamečnik (kül'mku 2018—) |
Telefonkod | +420 |
Avtokod | L |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan kuti Reychinberch lidnan statusanke vl 1352. Ezmäine tekstil'edheotand oli sätud vl 1579. 19.-20. voz'sadal lidn oli saksalaižiden Sudetan regionan pälidnaks. Jäl'ges Toižen mail'man sodan lopud (1945. voz') deportiruihe saksalaižid Germanijha. Äi istorižid pertid om kaičenus lidnas.
Liberec šingotase tekstil'tegimišton keskuseks.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase valdkundan pohjoižes, Sudetan mägiden Jizer-mägisel'gan pautkidenno, 325..1012 m korktusil, 374 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om läz 110 km matkad Praghasai avtotedme suvipäivlaskmha vai 91 km orhal. Matkad Pol'šanman röunhasai om 6 km pohjoižhe, Saksanman röun sijadase 12 km lodeheze lidnaspäi.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +7,2 C°. Paneb sadegid 803 mm vodes.
Eläjad
vajehtaVn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 102 247 ristitud. Tehnine universitet om lidnas, zavodiše kolledžaks vl 1953.
Lidnan edeline pämez' oli Tibor Battjani (čeh.: Tibor Batthyány) vll 2014−2018.
Transport
vajehtaAvtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Päraudtestancii sijadase lidnan keskuses.
Irdkosketused
vajehta- Lidnan tobmuden alzkundoiden oficialine sait (liberec.cz). (čeh.)
- Statistik Liberec-lidnas statnisprava.cz-saital. (čeh.)
Liberec Vikiaitas |