Kepler Johannes

Johannes Kepler (mugažo saksan kelel, virktas [joˈhanəs ˈkɛplɐ, -nɛs -]; sünd. 27. tal'vku 1571, Vail' der Štadt, Pühä Rimalaine imperii — kol. 15. kül'mku 1630, Regensburg, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine optikantedomez' i matematikantedomez', astronom da filosof. Kirjuti latinan kelel.

Kepler Johannes
saks.: Johannes Kepler
Vn 1610 Johannes Kepleran portret, pirdai om tundmatoi
Vn 1610 Johannes Kepleran portret,
pirdai om tundmatoi
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Johannes Kepler

radmižen toižend:

loodusteadlane, astroloog, teoloog, matemaatik, astronoom, muusikateadlane, fizikanmez', kosmoloog, muusikateoreetik, filosof, kirjutai, opendai

sündundan dat:

27. tal'vku 1571[1][2]

sündundan sijaduz:

Weil der Stadt[d], Böblingen district[d], Stuttgardi ringkond[d], Baden-Württemberg[d][3]

valdkund:

Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg Saksa-Rooma riik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Regensburg[d], Baieri[d][9]

tat:

Heinrich Kepler[d][10]

mam:

Katharina Kepler[d]

avtograf:

Unterschrift Kepler.svg

Commons-logo.svg Kepler Johannes VikiAitas

Tedomez' avaiži Kepleran koume astronomišt käskust ičeze i Tiho Brage-astronoman kaclemižiden alusel, mi laski Isaak Njutonale löuta Mail'man jügusen käskust.

BiografiiRedigeeri

Johannes openui školas jumalankodinno, sid' Tübingenan universitetas. Sen aigan religiozižes kundas matematik i astronomii mülüiba čomamahtoihe, i mez' sai čomamahtoiden bakalavran arvod (1588) da magistran arvod (1591). Vll 1594−1600 radoi Gracan universitetas, no kut protestant pageni Pragha, möhemba eli Lincas i Ul'mas.

Kepler oli naižiš kahtišti. Kaks' last kazvoihe ezmäižes naindaspäi i nell' jäihe elegil kahtendes akaspäi, sil aigal paharuben pošav oli Evropas.

Valitud sädusedRedigeeri

  • «Mysterium cosmographicum» (Mail'man sauvondan peitused, 1596)
  • «Astronomiae Pars Optica» (Optik astronomijan palaks, 1604)
  • «Astronomia nova» (Uz' astronomii, 1609)
  • «Dioptrice» (Dioptrik, 1611)
  • «Nova stereometria doliorum vinariorum» (Vinbučiden uz' stereometrii, 1615)
  • «Harmonices Mundi» (Mirun garmonii, 1619)
  • «Tabulae Rudolphinae» (Rudol'fan tabluded, 1627)

Kaik om pästtud 22 tomad tedoiduztöid Kepleran surman jäl'ghe. Tedotöiden arhivan pen' pala om kadonu, Piterin Tedoakademii osti tobjad palad (18 tomad) vl 1774. Kepleran arhiv kaičese Piteriš.

HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 MacTutor History of Mathematics archive
  3. Bryant W. W. KeplerLondon, NYC: Society for Promoting Christian Knowledge, Macmillan Publishers, 1920. — P. 13.
  4. Berry A. A Short History of AstronomyLondon: John Murray, 1898.
  5. Encyclopædia Britannica
  6. SNAC — 2010.
  7. Nationalencyklopedin — 1999.
  8. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  9. Кеплер Иоганн // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  10. Pas L. v. Genealogics — 2003. — ed. size: 683713