Tübingen (mugažo saksan kelel, virktas [ˈtyːbɪŋən]) om lidn Saksanman suves, Baden-Vürtemberg-federacijanman keskuses.

Tübingen
Lidnanznam
Wappen Tuebingen.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017) 89,447 ristitud
Pind 108,12 km²
Tübingen
Pämez' Boris Pal'mer
(viluku 2007—)
Telefonkod +49−7071, 7073, 7472
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Tübingenan 23 lidnrajonad (saks. Stadtteil) vl 2009.

IstoriiRedigeeri

Feodaline «Tübingen-lidnuz» mainitase ezmäižen kerdan vl 1078 kuti Hohentübingen (latin.: Tuingia i Twingia), konz Saksanman Henri IV-kunigaz oli ümbärtud i ištui täs. Tübingen-eländpunkt mainitase vspäi 1191. Vanh lidn om kaičenus tähäsai täuzin mail'man sodoiden jäl'ghe, siš ei olend järedad tegimištod.

Nügüd'aigan Tübingen šingotase turizman keskuseks. Lidnan struktur kožub jaugnikoidenke i velosipedistoidenke, om äi kovitadud tehuzid. Kaik 18 festivalid oleskeldas voden aigan fil'miden, sportan i sömän polhe, jarmankad. Om penid edheotandoid tekstilin, mašiništonsauvomižen, medicinižen tehnikan, rahvahanpramozloiden i biotehnologijoiden sarakoiš. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: «Walter AG» (frezad, pörkad), «Hugo Brennenstuhl» (kabel'mašiništ, detektorad, pidatimed, päiväižbatarejad) i «CHT-Gruppe» (himižed ližasubstancijad tekstiližen, sauvondan i ühthekeradamižen sarakoiš).

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Nekkar-jogen da sen ližajogiden randoil, 307 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Švabijan Al'ban lodehližen ezimägišton 515 metrhasai. Lähembaine järed lidn om Štuttgart 30 km pohjoižhe.

Klimat om ven. Heinkun i elokun lämuded oma +19 C°, tal'vkun..uhokun +1..+3 C°. Voden keskmäine lämuz om +9 C°. Paneb sadegid 715 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (75..91 mm kus).

Tübingenan municipalitet jagase 23 nimitadud fartalha (saks. stadtteil), sidä kesken 10 oma lidnan irdpolel.

EläjadRedigeeri

Vl 2013 eläjiden lugu oli 85 383 ristitud. Vl 2016 26,9 tuh. eläjid oliba üläopenikoikš. Eberhard-Karls-universitetan aluz om pandud vl 1477.

IrdkosketusedRedigeeri