Ibn Sina, täuz' nimi om Abu Ali Husein ibn Abdullah ibn al'-Hasan ibn Ali ibn Sina (pers.: ابو علی حسین بن عبدالله بن سینا‎ Abū ‘Alī Husein ibn ‘Abdallāh ibn Sīnā; sünd. 16. eloku 980 Afšan-žilho Buhar-lidnanno, Samanidoiden valdkund, nüg. Uzbekistan — kol. 18. kezaku 1037 Hamadan-lidnas, Abbasidoiden halifat, nüg. Iran, mavzolei om saudud sihe kauman päl), om tetab kuti Avicenna Päivlaskmmas, oli keskaigaine persine tedomez', filosof da lekar', päivnouzmaižen aristotelizman ezitai.

Ibn Sina
pers.: ابوعلی حسین بن عبدالله بن حسن بن علی بن سینا
Mehen portret hobedan mall'an pindal Ibn Sinan mavzolejaspäi-kaumusespäi lugese tedomehen elon aigan portretaks
Mehen portret hobedan mall'an pindal Ibn Sinan mavzolejaspäi-kaumusespäi lugese tedomehen elon aigan portretaks
radmižen toižend:

filosof, teadlane, runokirjutai, astronoom, arst, music theorist, füüsik, matemaatik, keemik, ethicist, Islamic jurist

sündundan dat:

23. eloku 980

sündundan sijaduz:

Afshona[d], Uzbekistan
Buhar, Buhhaara[d][1][2]

valdkund:

Samanid dynasty[d][3]
Ziyarid dynasty[d]
Buyid dynasty[d]

kolendan dat:

18. kezaku 1037 (56 vot)

kolendan sijaduz:

Hamadan[d], Central District[d][4]

Commons-logo.svg Ibn Sina VikiAitas

Mez' oli Samanidoiden emiroiden i Dailemitoiden sultanoiden tanhaližeks lekarikš, radoi vizirikš Hamadanas erasen aigan. Kaik sädi enamba 450 tedotöd tedon 29 sarakos, sidä kesken neniš: medicin, filosofii, astronomii, mehanik, himii, geologii, logik, runoišt. Tuliba meihesai vaiše 274 tedotöd, äjad oma kirjutadud runoil. Islaman keskaigaižen mail'man kaikiš tetabamb da valatoitai filosof-tedomez', eli islaman «kuldaižen aigan».

Koume enciklopedijad oma tedotöiden keskes:

  • «Spravitandan kirj» («Kitab al'-Šifa», araban kelel) mülütab neniden sarakoiden tedoid: logik, fizik, biologii, psihologii, geometrii, arifmetik, muzik, astronomii, mugažo metafizik.
  • «Tedoinformacijan kirj» («Daniš-name-i-alai», om kirjutadud vll 1024−1037 persijan kelel). Kogoneb nelläs jagusespäi: logik, metafizik, fizik, matematik. Lähtnu kadogehe Matematik-pala om kirjutadud tošti tedomehen Al'-Džuzdžani-openikal.
  • «Lekarin tedon alused» (vai Medicinan alused, «Kitab al-Kanun fi-t-tibb»), antižusen lekariden edeskirjutesed oma ümbriratud siš araban medicinan satusiden mödhe. Kätihe kirjad latinan kel'he äi kerdad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. http://www.researchgate.net/post/Why_should_you_protect_mangrove_forests_of_your_country
  2. http://www.researchgate.net/post/Who_is_Avicenna_aka_Ibn_Sina_980-1037
  3. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/45755/Avicenna/517/Additional-Reading
  4. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118505254 // Integrated Authority File — 2012—2016.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.