Demokratii
Demokratii (amuižgrek.: δημοκρατία demokratia «rahvahantobmuz», libui amuižgrek.: δῆμος demos «rahvaz» i amuižgrek.: κράτος kratos «tobmuz» sanoišpäi) om politine sistem, konz pätandoiden kollektivine mahtuz om sen aluseks, i ühtnijad valatoittas processan rezul'tatad[1] vai sen znamasižid pordhid ühtejiččikš. Toižed nimitused oma demokratine järgenduz, demokratine režim i demokratine sistem. Demokrat om demokratijan polenpidai.
Voib kävutada mugomad pätandoiden kollektivišt mahtust miččiden taht socialižiden institutoiden täht, no nügüd'aigan sen kaikiš znamasižemb kävutai om valdkund, sikš miše sil sur' tobmuz om. Valdkundan statjas demokratijan märhapanend kaidase i om täudub üht tundusišpäi:
- Lideriden panend radnikusele tegese heil ohjatud ristituil tozimel'židen i voibištelendanke valičendoiden tel.
- Rahvaz om tobmuden üks'jäižeks legitimižeks purtkeks.
- Kund tegese ičeohjandust ühthižhe huvhä i ühthižiden mel'hetartusiden kül'dundha näht.
Demokratijan de jure-status om levitadud mail'mas lujas. Vl 2022 vaiše seičeme valdkundad jäiba demokratijan oficialižeta tedotuseta: Afganistan, AÜE, Brunei, Katar, Oman, Saudan Arabii, Vatikan.
Homaičendad
vajehta- ↑ Hyland J. L. Democratic Theory: The Philosophical Foundations (Demokratijan teorii: filosofižed alused). Manchester: Manchester Univ. Press, 1995. ISBN 978-0-7190-4517-2 (angl.)
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |