Vikipedii

Vitgenštein Lüdvig

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Lüdvig Jozef Johann Vitgenštein (saks.: Ludwig Josef Johann Wittgenstein [ˈluːtvɪç ˈvɪtgənˌʃtaɪn]; sünd. 26. sulaku 1889, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 29. sulaku 1951, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli avstrijalaine analitine filosof i logikantedai, matematikan, melen i kelen sarakos.

Vitgenštein Lüdvig
saks.: Ludwig Josef Johann Wittgenstein
Lüdvig Vitgenštein vl 1930
Lüdvig Vitgenštein vl 1930
radmižen toižend:

keelefilosoof, arhitektuuriteoreetik, professor, loogik, matematikanmez', aphorist, epistemoloog, filosof, opendai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Neuwaldegg[d], Austria-Ungari[d][10]

valdkund:

 Sur' Britanii
 Avstrii

kolendan dat:

29. sulaku 1951(1951-04-29)[11][2][3][4][6][7][8][9][12][13][14][15][16] (62 vot)

kolendan sijaduz:

Kembridž, Sur' Britanii[11]

tat:

Karl Wittgenstein[d][17]

mam:

Leopoldine 'Poldy' Kalmus[d][17]

avtograf:

sait:

wittgen-cam.ac.uk

 Vitgenštein Lüdvig VikiAitas

Tedomehen kazvatajad libuiba evrejižiš kanzoišpäi. Prihaine openui kodiš 14-voččehe ighäsai, sid' koume vot Lincan školas. Lüdvig jätksi opendamine Berlinan tehnižes universitetas (1906−1908), tedoiži mehaništ inženerijad. Vspäi 1908 openui Anglijas, sid' kirjuti ičeze töid anglijan i saksan kelil. Sai opendust Kembridžan universitetas vspäi 1911. Mez' oli hüvädtegijaks tatan surman jäl'ghe vl 1913. Ühtni Ezmäižhe mail'man sodha vspäi 1914 kacmata medicinižhe tedonandmižhe, ezmäi laival, sid' artillerijas, putui plenha vl 1917, sigä kirjuti ičeze ezmäižen tedotön. Radoi opendajan Venas 1920-nzil vozil. Sai filosofijan doktoran arvod vl 1929 i vhesai 1947 radoi opendajan Kembridžan universitetas.

Eziti ratud «idealižen» kelen sauvondan programad, kudamban ezikuva om matematižen logikan kel'. El'genzi filosofijad kuti «kelen kritikad». Sädi logižen atomizman doktrinad — tedon strukturan projekcii mail'man strukturha. Vitgenšteinan filosofijan küzundad da tedoitud temad märičiba uden angliž-amerikanižen filosofijan harakterad.

Valitud pästtud sädused

vajehta

Filosofan käzikirjutused oma kaitud britanižes Triniti-kolledžas (Kembridž).

  • Logisch-Philosophische Abhandlung, Annalen der Naturphilosophie, 14 (1921, Traktat logikas da filosofijas)
  • Philosophische Untersuchungen (1953, Filosofijan tedoidused)
  • Bemerkungen über die Grundlagen der Mathematik (1956, Voziden 1937−1944 valitud tedotöd logikan i matematikan filosofijas)
  • Bemerkungen über die Philosophie der Psychologie (1980, Kirjutused psihologijan filosofijas, kahtes tomas)
  • Blue and Brown Books (1958, Sinine i bur kirjad, lugetud lekcijad Kembridžan üläopenikoile vll 1933−1935 anglijan kelel)

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118634313 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  4. ↑ 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. ↑ Find a Grave — 1996.
  6. ↑ 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. ↑ 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. ↑ 8,0 8,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  9. ↑ 9,0 9,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  10. ↑ Bell A. Encyclopædia Britannica — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  11. ↑ 11,0 11,1 Витгенштейн Людвиг // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  12. ↑ Internet Philosophy Ontology project
  13. ↑ Nachlässe in Austria — Austrian National Library.
  14. ↑ Salzburgwiki
  15. ↑ The Fine Art Archive — 2003.
  16. ↑ Munzinger Personen
  17. ↑ 17,0 17,1 Kindred Britain
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Vitgenštein_Lüdvig&oldid=144365"