Džuzeppe Fortunino Frančesko Verdi (ital.: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi; sünd. 10. reduku 1813, Ronkole-külä läz Busseto-lidnad, Lombardii, Ezmäine Francine imperii — kol. 27. viluku 1901, Milan, Italii) — italijalaine muzikankirjutai, italižen operan školan kaikiš järedamb ezitai.

Verdi Džuzeppe
ital.: Giuseppe Verdi
Džuzeppe Verdi, 1850-nziden voziden fotokuva
Džuzeppe Verdi, 1850-nziden voziden fotokuva
nimi sündundan jäl'ghe:

ital.: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi

radmižen toižend:

muzikankirjutai, dirigent, muzikant, politikanmez'

sündundan dat:

10. reduku 1813(1813-10-10)[1][2][3][4][5][5][6][7][8][9][10]

sündundan sijaduz:

Le Roncole[d], Busseto vald[d], Parma provints[d], Emilia Romagna[d]

valdkund:

Flag of Italy (1861–1946).svg Itaalia kuningriik[d]

kolendan dat:

27. viluku 1901(1901-01-27)[1][11][2][3][4][5][5][5][6][7][8][9][10] (87 vot)

kolendan sijaduz:

Milan, Itaalia kuningriik[d][12][13]

avtograf:

Giuseppe Verdi signature.svg

sait:

giuseppeverdi.it

Commons-logo.svg Verdi Džuzeppe VikiAitas

Verdi sädi 26 operad, rekviem, jändekvartet i hengeližiden p'jesiden rivi. Hänen parahimad operšedevrad (Maskaradbal, Rigoletto, Traviata, Aida, Otello, Fal'staf) oma kaiken mail'man teatriden repertuaras.

BiografiiRedaktiruida

Mez' oli sündutadud külän traktiran Karlo Verdi-pidajan i Luidža Uttini-kezerduznaižen goll'hä kanzha. Ühtni organan vändho jumalanpertiš alaigäčun.

Muzikankirjutajan kaks' last koliba vagahaižil, ezmäine ak koli encefalitaspäi ezmäižen «Kunigaz časuks»-operan (Un giorno di regno) kirjutandan aigan. Toine ak oli sopranon Džuzeppina Strepponi-pajatai, Verdi eli hänenke 38-voččes igäspäi üks'toštkümne vot edel naindad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118626523 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 SNAC — 2010.
  3. 3,0 3,1 Internet Broadway Database — 2000.
  4. 4,0 4,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Find a Grave — 1995.
  6. 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. 7,0 7,1 Discogs — 2000.
  8. 8,0 8,1 filmportal.de — 2005.
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. 10,0 10,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  11. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform — 2011.
  12. Верди Джузеппе // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  13. http://www.theguardian.com/friday_review/story/0,3605,428319,00.html


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.