Merkurii
Merkurii (latin.: Mercurius) om ezmäine planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se om kaikiš penemb Päiväižen sisteman planet. Astronomine znam om ☿.
Planet om tetab amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman torguindan teravan Merkurii-jumalan mödhe, mäneb taivhadme heredamb mi toižed nägujad planetad.
Ühthižed andmused
vajehtaPunondan värtmuz om läz püštoiged orbitan pindale (kon'akuz om vaiše 1/30), i naboiden tahod oma Päiväižen vauktuseta kaiken. Planetal ei ole londuseližid kaimdajid.
Merkurijan perigelii om 46 001 210 km, afelii om 69 816 927 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 88 maižes päiväs, sil-žo aigal tegeb pol'tošt pörut ičeze värtmudes ümbri.
Päivesen hätkeližuz om 58,65 Man päiväd. Veduz om Man vedusen kaks'kümnendez. Sur' raudasine südäituk (mülün viž kudendest) sädab magnitkendad, sen vägi om sadandez Man magnitkendaspäi. Lujas hen atmosfer om olmas, sen atomad ainastadas planetan pindanke paksumb, mi toine toiženke. Merkurijan pindan lämuz oleleb −190..+430 C°, naboiden tahoiš om alemba mi −93 C° kaiken. Ezmäine täuz' kart om sätud vl 2009. Pind om kattud krateroil iškendoiden jäl'ghe, Kudmaižen kartte.
Kaclendan arvoimižed
vajehtaMerkurii om lähembaine planet Mannoks mi Mars i Vener keskmäras, keskust vajehtase 82..217 mln km röunoiš.
Kaclend Maspäi om koverikaz Merkurijan i Päiväižen lähižen sijadusen tagut, niiden nägui keskust Man pindaspäi oleleb 28° da sen penemba kaiken. Parahim kaikenaigaine kaclend om hämäran aigan tahoiš läz Man ekvatorad, niiden päivesen hätkeližuz om kaikenaigaižen polhe. Voib nähta Merkurijan fazoid tekeskopan kal't, ned oma Kudmaižen pojavad i tehtas täut ciklad 116 man päiveses.
Homaičendad
vajehta
Merkurii Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |