Veneh

(Oigetud lehtpolelpäi Venehed)

Veneh om pen' astii, edel laivad.

Veneh

Ümbrikirjutand vajehta

Venäman Sodamerivajehnikas[1] veneh märičese kuti veziastii ühesha metrhasai pitte, koumhe metrhasai levette, vidhe tonnhasai jügutoitmižvoindanke. Likkub ujuden meloiden abul tobjimalaz, saudas purehvenehid mugažo. Pened sportivižed purehastjad nimitasoiš jahtoikš. Motor panese veneheze erasti, se voib abutada ujuda (likutimveneh) vai olda kaikenaigaižeks pälikutimeks (kater). Ühtenzoittas kaht vai sen enamba venehid poikpoli (katamaran). Erasti ližatas balansirad, miše veneh oliži seižui, se om vahvas ühtenzoittud venehenke parz' keskustal kaks'..nell' metrad laidaspäi ühtes vai molembiš polišpäi.

Tehtas venehid kebnoiš ühthesuladusišpäi (düralüminii päpaloin), puižiš lahkoišpäi (sen paloin habasižed), kompozitmaterialoišpäi (plastik) i polimerišpäi.

Kävutand vajehta

Nügüd'aigan ottas kävutamižhe venehid samha lebud, kalanpüdandan täht, tomha jüguid laivaspäi randannoks kuiži ei ole valdmoid, mugažo päzutandabutuseks sur'veden aigan i laivan varaastjoikš.

Istorii vajehta

Ujui jogedme pun tüvi voi antta istorijanedeližile ristituile ezmäšt koukeroičendad venehes. Živatad-ki kävutadas mugoižid tüvid likkumha vetme. Ristit tegi pud sättujaks, miše ujuda siš paremba: nügelzoiti üht vai molembid agjoid i tauti südäimes. Mail'man äjad rahvahad otiba kävutamižhe mugomid sätud ühtes puspäi venehid kaivandusiden andmusiden mödhe.

Aigan mändes ližatihe laidoid lahkoil, vajehtihe melan agjan formad, tehtihe rulid melaspäi, tehtihe meles pureht.

Veneheze sidodud vepsän muštatišed vajehta

  • Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen.
  • Mehel om mela kädes, venehen jumal veb.
  • Sapkoiden omblii om kaiken sapkata, lačnik — lačuta, a venehnik — veneheta.
  • Verhas venehes kaikušti om enamb kalad.

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Военно-морской словарь. М.: Военное издательство, 1990. ISBN 5-203-00174-X (ven.)