Hab

Hab
Hab
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta) Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones) Kund: Mal'pigiiänikoižed (Malpighiales) Sugukund: Raidaižed (Salicaceae) Heim: Topolid (Populus) Erik: Hab
Latinankel'ne nimi
Pópulus trémula L., 1753
Areal
Sistematik Vikierikoiš Kuvad Vikiaitas ITIS 22473 NCBI 113636

Hab (latin.: Populus tremula) om lehtezpun erik, mülütadas Raidaižed-sugukundha. Kazvab Evrazijan venos i vilus vöiš.

Ümbrikirjutand

Pun tüvi om kolonnanvuitte ühthe metrhasai sankte, sase 35 metrad kortte. Eläb 80..90 vot tobjimalaz, i 150 vot harvoin. Kazvab teravas, no alištub pun südäimen läžundoile. Vanhad tervhed pud puttas vaiše erasti. Levitadud jurišt süveneb maha.

Kävutand

Hab om levitadud pumaterial. Ištutadas eländpunktoiš dekorativižeks kazmuseks, sügüzel lehtišt om erazvuitte mujul. Änikoičeb sulakus i om mezikazmuseks sil aigal, mezjäižed ümbriratas urbiden kleid propolisaks. Ottas kävutandaha kored nahkoiden dubindsubstancijaks i samha pakušt da vihandad mujud.

Habha sidodud vepsän tärtused

• Dupl' — tautatud hapaspäi lač.
• Habaine pehk — hapanu südäimes hab.
• Habaine pä — puine idol vai sangedpä, otuz.
• Habik, habišt, habikišt, habžom — habaine mec.

Habha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

Muštatišed

• Anopespäi armastust, ku habaižes puspäi lämäd.
• Habaine om pä, ei vända nimidä.
• Koivuižes kandos habašt vezad ei kazva.

Ozoitez

• Pol'hebod, pol'habad (segl).

Kacu mugažo

• Habobatk