Tom'
Tom'
Tom' änikoičeb
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Rozänikoižed (Rosales)
Sugukund: Rozanvuiččed (Rosaceae)
Heim: Slivpu (Prunus)
Erik: Tom'
Latinankel'ne nimi
Prúnus pádus L., 1753
Areal
Image
     Eziauguine leviganduz
Izoliruidud populäcii


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 24798
NCBI 97307
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tom' (latin.: Prunus padus «slivpu Pojogen randaspäi», sinonim Padus avium) om pu i penzaz. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundan Višn'-alaheimho (Cerasus).

Leviganduz

vajehta

Eziauguine areal om Evrazii. Tom' om introduciruidud erikoks kaiken mail'man venos vönes. Kazvatadas dekorativižeks i medenkandajaks kazmuseks.

Navedib nepsad, kazvatelišt mahust lähiženke gruntvedenke. Kazvab jogiden randoil, jogirandal'žiš mecoiš i penzhištos, mecanröunoidme, letkil, lagedištol. Sädab tomžomid (tomištoid).

Ümbrikirjutand

vajehta

Pu vai penzaz oleskeleb 0,6..10 m kortte. Änikoičeb semendkus-kezakus, änikoiden haju om luja. Plodud-tomičaižed küpsnedas heinkus-elokus. Äikerdoičese vegetativižikš tobjimalaz.

Kävutand

vajehta

Varhapandas zell'torhudeks tomišt kor't aigaližel kevädel, änikoid semendkus, lehtesid, küpsid ploduid-tomičuid (latin.: Fructus Padi) heinkus-sügüz'kus. Ottas kor't nahkoiden dubindsubstancijaks, südäinpud — materialaks sädamha küläižandusen tomesižid tegesid.

Lehtesed i plodud kogotas morijoid glikozidoid erasiden imetaiživatoiden täht.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.