Muzik (grek.: μουσική mousika, libui μούσα-sanaspäi «muz») om čomamahton toižend, kudamb oletab čomamahtoižed mahtused kulundan da hillüden abul.

Muzikanvändajad (muzikantad) edestadas muziksädusid. Klassižen muzikan valitud sädusiden kulend kucub ristitul avaruden da aigan vasthaotmižen paremboičendad kümnehe minuthasai hätkte (Mocartan effekt). Muzikan vänd valatoitab imetaiživatoid i gavedid.

Neofitad openudas sol'fedžiod. Muzikantedo tedoidab muzikan teorijad: muzikkulund, muzikrivi, notacii (kirjutand notznamoil). Amuzii om muzikan tundištamižen i vändon mahtusen kadotuz päaivoiden oiktan šurupoliškon vigastusen tagut.

Istorii vajehta

Kaik ristitun heimod, eskai izoliruidud, mahttas säta muzikad. Šingotesen aigan muzik kändihe eriližeks sanaspäi, karguspäi i ritualižiš veroišpäi. Eziauguižešti sätihe muzikad märitud metoiden täht vaiše.

Muzikan avtonomižed formad (vaiše kulemha) oma olmas möhäližes Keskaigaspäi (15. voz'sada) i saiba todesišt šingotest Udessündutamižen aigan. Muzikankirjutajan melen logik sündui, i otaškanzihe sidä professijaks. Nimitaškanzihe p'jesid, operoid i toižid sädusid muite «opusoikš» da «kompozicijoikš» nomeranke, žanrata i formata. Muzik om sel'ged mail'man ristituile ripmata mamankelespäi.

Soitod vajehta

Kaikiš amuižemb soit om pismäine. Pismäižen torvut kändihe pidemb i reiguidenke, muga soitoine tuli 37..42 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba, soit om löutud kaivandusil. Voi väta jo muzikad soitoižel, tegihe reiguid siš kulundoiden pordhišton mödhe. Aigan mändes mail'man rahvahad tegiba toižid olijoid soitoid. Elektrosoitod oma tehtud melel 20. voz'sadal (telarmonium vl 1901, termenvoks vl 1920, elektrogitar vl 1931 da tž.). Nügüd'aigan sätas miččiden taht soitoiden kulundoid muzikan täht kompjuteran abul.

Muzikha sidodud vepsän muštatiž vajehta

  • Midä vätas, muga i kargaidad.

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta