Sithine kuz'

Sithine kuz'
Sithine kuz'
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta) Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida) Kund: Pedaižed (Pinales) Sugukund: Pedaižed (Pinaceae) Heim: Kuz' (Picea) Erik: Sithine kuz'
Latinankel'ne nimi
Pícea sitchénsis (Bong.) Carrière, 1855
Areal
Sistematik Vikierikoiš Kuvad Vikiaitas ITIS 183309 NCBI 3332

Sithine kuz' (latin.: Picea sitchensis) om Kuz'-heimon puiden erik. Kazvab Pohjoižamerikas pidust' sen päivlaskmašt valdmererandad.

Sithižen kuzen käbud. Ei voi nähta paksus, sikš miše ned kazdas läz ladvad.

Leviganduz

Londuseline areal levigandeb Amerikan Kanadas i AÜV:oiš, Aläsk-štatan suvipalaspäi Kalifornii-štatan pohjoižhesai. Nimitihe erikod Sitk-kundan mödhe. Voib säta järgmecoid i segoitadud mecoid, kazvab kavag'mecoiš pihtanke. Libub mägiden pautkidme 900..1000 ü.m.t. korktushesai, kazvab avaitud merennoks pautkil i pidust' ojid.

Nece kuzen erik om ottud kul'turha vspäi 1831, dekorativine i mecansädai kazmuz mail'madme (Irlandii, Sur' Britanii, Uz' Zelandii, Danii, Norvegii, Islandii). Navedib nepsoid, pordaigaližešti upotadud mahusid. Voib kazda vägitomil-ki mahusil, kus toižed pud ei kazgoi. Tarbhaičeb il'man i mahusen nepsut. Savun- i gazanvastaine. Täuz'kaznuded pud oma pakaiženvastaižed vähän, pakaine vigastab puid kebnas Moskvas i Piteriš. Kazvab hüvin Baltijan maiden suves, Venäman Kaliningradan agjas, Mustmeren randan suvipäivnouzmas.

Ümbrikirjutand

Pun kron om piramidanvuitte leved, 46..60 metrad kortte (oleleb 96 metrhasai). Tüvi om 120..240 sm sankte (oleleb 480 santimetrhasai). Kor' om kärpiškoikaz hoik hahk i ruskedburanke ližamujunke. Vezad oma pal'had vauvazkoričman mujun.

Kavag' om oiged lapak čopitajaine, vihand üläh, hobedan polhe alahanpäi, 15..18 mm pitte (28:hasai), penemb mi üks' millimetr levette. Sithižen kuzen käbud kazdas pakuižvihandad cilindranvuiččed viž..kümne santimetrad pitte, 2,5..3 sm levette, vauvazkoričman mujun küpsnendan jäl'ghe, lanktas maha severziš-se kuiš. Semned oma vauvazkoričmad 2..3 mm pitte, kilogrammas om 480..580 tuhad semnid.

Kazvab vitkos kaks'..koumevoččehesai, sid' teravamb kut järgeline kuz', pol'tošt metrhasai vodes. Eläb 500..800 vodhesai.

Kävutand

Ištutadas kul'turkazmuseks. Sijaližed indejalaižed kävutadas kuzen jurid tehmaha puzikoid i vihmanvastaižid šläpid.

Ottas kuzen südänt kebnaks i vahvaks pumaterialaks, cellülozbumagaižes tegimištos. Laudaižed oma tarbhaižed aviamodeliruindan täht, Toižen mail'man sodan aigan kävutihe todesižiš lendimiš harvan (sil aigal) alümunijan sijas. Tehtas soitoiden korpusoid.