Sartr Žan-Pol'

Žan-Pol' Šarl' Emar Sartr (franc.: Jean-Paul Charles Aymard Sartre [ʒɑ̃ˈpɔl saʁtʁ]; sünd. 21. kezaku 1905, Pariž, Francii — kol. 15. sulaku 1980, sigä-žo) oli francijalaine egzistencializman filosof, kirjutai (p'jesad, proz, politižed essed) i pedagog. Vn 1964 Nobelän premijan literaturas laureat, pučihe sišpäi kaičemha ičeze personališt ripmatomut i Nobelän komitetan nevondkundaliženvastaižen radmižen tagut.

Sartr Žan-Pol'
franc.: Jean-Paul Sartre
Žan-Pol' Sartr vn 1965 heinkus
Žan-Pol' Sartr vn 1965 heinkus
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Jean-Paul Charles Aymard Sartre[1]

radmižen toižend:

näitekirjanik, epistemoloog, romaanikirjanik, scentarist, biograaf, kirjanduskriitik, esseist, resistance fighter, political writer, existentialist, ontologist, kirjutai, filosof, patsifist, publitsist, Intellektuaal, autor, sotsioloog, meteoroloog

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Pariž, Francii[2][14]

valdkund:

Flag of France.svg Francii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Pariisi 14. ringkond[d], Pariž, Île-de-France[d]

tat:

Jean-Baptiste Sartre[d]

avtograf:

Jean-Paul Sartre signature.svg

Commons-logo.svg Sartr Žan-Pol' VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

BiografiiRedigeeri

Žan-Pol' oli sündnu Francijan Žan-Batist Sartr-sodamerioficeran i hänen Anna-Marija Šveicer-akan pereheze. Priha oli üks'jäižen lapsen kanzas, tat koli vagahaižen 15-kuižes igäs. Sai opendust La Rošelin liceiš, sid' Normaližes üläškolas (Pariž) i vahvišti dissertacijad filosofijas.

Sartr openzi Francijan liceistoid filosofijha vll 1929−1939 i 1941−1944. Vl 1939 služi armijas meteorologistal, putui saksan plenha. Vspäi 1944 oli otnus literaturižhe radmižhe tobjimalaz. Vl 1953 oli valitud Mail'man kožundan Nevondkundha ühtnijaks, ozuti hurakacegid. Pid'oiteli Alžiran ripmatomuden tahtoid vl 1956, nacionalistad-toračud poukahtiba filosofan faterad Parižan keskuses kahtišti i anastiba hänen «Uded aigad»-aiglehtesen (Les Temps modernes) redakcijad viž kerdad. Kirjutai ei sädand prozad vn 1964 pučindan premijaspäi jäl'ghe. Ühtni vn 1968 francižhe «Rusttaha semendkuhu» — üläopenikoiden revolücijha.

Tedomez' eli avoinudes partnörižuses Simona de Bovuaranke (1908−1986) üläškolan aigaspäi Sartran surmhasai. Simona oli kirjutai i mugažo egzistencializman filosof, feminist. Par oli lapsetoi.

Valitud sädusedRedigeeri

Čomamahtoline literatur
  • «Tuskištuz», roman (franc.: La Nausée, 1938)
  • «Sein», sanutesiden kogoduz (Le Mur, 1939)
  • «Joudjuden teil», jänu kesken tetralogii (romanad, Les chemins de la liberté, 3 tomad, 1945−1949)
  • «Vaihed», avtobiografine starin (Les Mots, 1964)
Filosofižed töd
  • «Olend i ni-mi» (L'Être et le néant, 1943)
  • «Dialektižen melen kritik» (Critique de la raison dialectique, 1. tom 1960, 2. tom 1985)

HomaičendadRedigeeri

  1. Biblioteca Nacional de España — 1711.
  2. 2,0 2,1 2,2 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #11860564X // Integrated Authority File — 2012—2016.
  3. 3,0 3,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. Internet Broadway Database — 2000.
  6. 6,0 6,1 Find a Grave — 1995.
  7. 7,0 7,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  8. 8,0 8,1 NooSFere — 1999.
  9. 9,0 9,1 filmportal.de — 2005.
  10. 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie
  11. 11,0 11,1 Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 1998. — ISBN 978-1-884446-05-4
  12. 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  13. 13,0 13,1 GeneaStar
  14. Archivio Storico Ricordi — 1808.
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.