Sapporo

Sapporo (japon.: 札幌市 Sapporo-si [sapːoɾo ɕi]) om Japonijan nellänz' surtte lidn. Se om Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Sijadase Isikari-subprefekturas.

Sapporo
札幌市
(Sapporo-si)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Japonii
Eläjiden lugu (2023)	1,959,750 ristitud
Pind	1,121,26 km²
Pämez'	Kacuhiro Akimoto (semendku 2015—, 秋元 克広, Akimoto Katsuhiro)
Telefonkod	+81-(0)11
Aigvö	UTC+9

Lidnan kart (2018) vn 1972 olimpiadan sportsauvusiden sijadusenke

Etimologii

Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainun kelen sanoišpäi: sat poro pet (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui. Sapporon irdoiden planiruind om oigedsaumaine.

Sapporo om Hokkaidon ižandusen, informacižiden tehnologijoiden, torguindan, opendusen da turizman (14 mln turistoid vl 2006) kaikiš järedamb keskuz. Viluhk kezaline sä i lumen äjüz tal'vel vedatadas tahtnikoid samha lebud. Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan. Tegimišton päižed sarakod oma söndtavaroiden pästand (oz., oludenkeitandan järed Sapporo Breweries), terasen tehmine, metallanümbriradmine, mašiništon industrii, cellülozbumagaižed edheotandad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas. Se seižub läz Japonijan meren randištod, Tojohiranjogen molembil randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan Tokio-pälidnaspäi om läz 900 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline neps. Voden keskmäine lämuz om +9,2 C°, kezakun-sügüz'kun +17..+22,3 C°, tal'vkun-keväz'kun −3,2..+1,1 C°. Ekstremumad oma −28,5 C° (uhoku) i +36,3 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimumad oma 0 C° (kezaku) i −0,9 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimumad oma +14,8 C° (tal'vku) i +18,3 C° (keväz'ku). Paneb sadegid 1146 mm vodes, enamba elokus (127 mm) i sügüz'kus (142 mm), vähemba sulakus-kezakus (55..60 mm kus). Tal'v om lumekaz lujas, paneb lunt 480 santimetrad vodes, tal'vkun-uhokun läz joga päiväl. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..75 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan rajonad (2021)

Sapporo jagase kümneks administrativižeks lidnanlaptaks (japon.: 区 ku).

Edeline lidnan pämez' om Fumio Ueda (上田 文雄 Ueda Fumio, kezaku 2003 — semendku 2015).

Eläjad

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 880 863 ristitud. Kaik 1 955 115 eläjad oli lidnas 1 121,12 km² pindal vn 2018 sügüz'kus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 970 277 eläjad vl 2020. Läz 2,3 millionad ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas, saren kaks' videndest.

Transport

Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport radab lodehližes Otaru-kaimdailidnas.

Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 oli koume jonod, 49 stancijad, 48 km raudted), se om manalaine, jonused ajadas räzinoitud kezroil.

Rahvahidenkeskeine civiline Uz' Titose-lendimport (japon.: 新千歳空港 Šin-Čitose Kūkō, CTS / RJCC, 22,7 mln passažiroid vl 2017) sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam (OKD) Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase seičemes kilometras pohjoižhe Sapporon keskusespäi.

Sport

Vn 1972 3.-13. päivil uhokud Sapporo vastsi 11. Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.

Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine portal (city.sapporo.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (ven.)