Sapporo
Sapporo (japon.: 札幌市 Sapporo-si) om Japonijan nellänz' surtte lidn. Se om Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Sijadase Isikari-subprefekturas.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Japonii |
Eläjiden lugu (2018-09-30) | 1,955,115 ristitud |
Pind | 1,121,12 km² |
![]() | |
Pämez' | Kacuhiro Akimoto (秋元 克広. 2015—) |
Telefonkod | +81-(0)11 |
Aigvö | UTC+9 |
Sapporo om Hokkaidon ižandusen, opendusen da turizman kaikiš järedamb keskuz (14 mln turistoid vl 2006). Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan.
EtimologiiRedigeeri
Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainun kelen sanoišpäi: sat poro pet (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».
IstoriiRedigeeri
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui.
Sapporon irdoiden planiruind om oigedsaumaine.
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas. Se seižub läz Japonijan meren randištod, Tojohiranjogen molembil randoil, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan Tokio-pälidnaspäi om läz 900 km pohjoižhe.
Klimat om kontinentaline neps. Elokun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Vodenkeskeine lämuz om +8,5 C°. Paneb sadegid 1100 mm vodes, niid om penemba sulakus-kezakus (40..60 mm kus). Tal'v om lujas lumekaz, paneb lunt läz 6 metrad vodes.
Sapporo jagase 10 administrativižhe lidnanlaptha (jap. 区 ku).
EläjadRedigeeri
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 880 863 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 4,0 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
TransportRedigeeri
Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport om Otaru.
Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 om 3 jonod, 49 stancijad, 48 km raudted, se om manalaine, jonused ajadas räzinaitud kezroil).
Rahvahidenkeskeine civiline «Uz' Titose»-lendimport (CTS) sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam (OKD) Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase 7 km pohjoižhe Sapporon keskusespäi.
SportRedigeeri
Vn 1972 3.-13. päivil uhokud Sapporo vastsi 11. Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.
Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.
HomaičendadRedigeeri
IrdkosketusedRedigeeri
- Lidnan ohjastusen oficialine portal (city.sapporo.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (ven.)
Sapporo Vikiaitas |