Mars

Mars (mugažo latinan kelel) om nellänz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Se om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi, rahvahidenkeskeine nimituz libub Amuižen Riman sodan Mars-jumalaspäi. Planetan astronomine znam om ♂.

Ümbrikirjutand

Marsan perigelii om 2,49232·10⁸ km, afelii om 2,06655·10⁸ km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 687 maižes päiveses. Punondan värtmuden i püštoiktan orbitan pindale saum om 25,19°, se om Man pojav, sikš voz'aigad oleskeldas Marsan pindal.

Planetan veduz om Man vedusen 10,7%. Ühten päivesen hätkeližuz — 24 časud 37 minutad. Harv atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi (95,32%) tobjimalaz, mugažo mülütab nenid gazoid: azot (2,7%), argon (1,6%), hapanik (0,145%), haikargaz (0,08%), vezipuru (0,021%). Atmosferan painuz läz Marsan pindad om 160 kerdad penemb mi Man valdmeren pindanno. Lämuz planetan pindanno oleleb −153..+35 C°. Keskmäine lämuz naboidenno om −87..−63 C°, ekvatoral −5 C°. Maggemit-mineralan raudan γ-hapanduz (III) andab planetale rusttad ližamujud. Pindal om krateroid iškendoiden jäl'ghe Kudmaižen kartte. Man pojavad nägujad polärižed jäžomad oma naboiš ümbri. Lämoimäged, alangištod i letetazangištod oma reljefas.

Marsal om kaks' londuselišt kaimdajad — Fobos da Deimos.

Tedoidused

Vedadas Marsan rahvahidenkeskeižid tedoidusid avtomatiziruidud kosmižil apparatoil 1960-nziš vozišpäi. Nügüd'aigan Mars om kaikiš enamb tedoitud planet päiči Mas. Nened valdkundad oigenziba missijoid Marsale: NSTÜ, AÜV i EKA:n ühtnijad, möhemba ühtneškanziba Indii i Kitai.

Homaičendad

Mars Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.