Mars

(Oigetud lehtpolelpäi Mars (planet))

Mars (mugažo latinan kelel) om nellänz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Se om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi, rahvahidenkeskeine nimituz libub Amuižen Riman sodan Mars-jumalaspäi. Planetan astronomine znam om ♂.

Mars vn 2001 kezakus (fotokuva NASA:n Habbl-teleskopaspäi)

ÜmbrikirjutandRedigeeri

Marsan perigelii om 2,49232·108 km, afelii om 2,06655·108 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 687 maižes päiveses.

Planetan veduz om Man vedusen 10,7%. Ühten päivesen hätkeližuz — 24 časud 37 minutad. Harv atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi (95,32%) tobjimalaz, mugažo mülütab nenid gazoid: azot (2,7%), argon (1,6%), hapanik (0,145%), haikargaz (0,08%), vezipuru (0,021%). Atmosferan painuz läz Marsan pindad om 160 kerdad penemb mi Man valdmeren pindanno. Lämuz planetan pindanno oleleb −153..+35 C°. Keskmäine lämuz naboidenno om −87..−63 C°, ekvatoral −5 C°. Raudan hapanduz (III) andab planetale rusttad ližamujud.

Marsal om kaks' londuselišt kaimdajadFobos da Deimos.

TedoidusedRedigeeri

Vedadas Marsan rahvahidenkeskeižid tedoidusid avtomatiziruidud kosmižil apparatoil 1960-nziš vozišpäi. Nügüd'aigan Mars om kaikiš enamb tedoitud planet päiči Mas.

HomaičendadRedigeeri



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.