Azot

7	0 0 0 0 0 5 2
N 14,00674
Azot

Azot (N — nitrogenium latinan kelel «sündutai nitratad») om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Azotan optine spektr

Vl 1772 šotlandijalaine Daniel' Rezerford-himik pästi dissertacijad azotan ičendoiden ümbrikirjutamiženke, lugetas händast azotan avaidajaks. Vl 1787 nügüd'aigaižen himijan Antuan Lavuazje-alusenpanii tariči nimitada elementad azotaks (franc.: azote) amuižgrekan kelen ἄζωτος-sanaspäi «hengmätoi», sikš miše azot ei pid'oitele palandan i hengaidusen processid.

Fizižed ičendad

Atommass — 14,00674. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,001251 g/sm³. Suladandlämuz — 63,15 K (−210,00 C°). Kehundlämuz — 77,35 K (−195,79 C°).

Azot om kaks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Londuseline azot kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ¹⁴N (99,635%) i ¹⁵N (0,365%). Sen ližaks, om sadud 14 ratud radioaktivišt izotopad 10..13 i 16..25 atommassanke, üks' izomer mugažo (m11). Kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb päiči ¹³N (10 minutad), ¹⁶N (7,13 s) i ¹⁷N (4,173 s).

Himižed ičendad

Inertine element, no reagiruib päličmänendmetalloiden kompleksižidenke ühtnendoidenke. Azotan ühtnendad oma aktivižed da toksižed paksus.

Kävutand

Seičemenz' element om lujas levitadud londuses, Man atmosfer kogoneb sišpäi 78,09% mülün mödhe. Sadas il'maspäi, koume nelländest kändase ammiakaks.

Azot om üks' tarbhaižiš elementoišpäi elon olendan täht, mülüb vauktušihe. Kävutadas inertižeks ümbrištoks, agentaks vilugoitimiš.

Galerei

• 

  Nozoltadud azot

• 

  Kehui azot metalližes stokanas

• 

  Kolb azot-gazanke

Irdkosketused

• Azot webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz azotas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)