Avaita pämenü
7
0
0
0
0
0
5
2
N
14,00674
Azot
Azotan optine spektr.

Azot (Nnitrogenium latinan kelel «sündutai nitratad») om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Vl 1772 šotlandijalaine Daniel' Rezerford-himik pästi dissertacijad azotan ičendoiden ümbrikirjutamiženke, lugetas händast azotan avaidajaks. Vl 1787 nügüd'aigaižen himijan Antuan Lavuazje-alusenpanii tariči nimitada elementad azotaks (franc.: azote) amuižgrekan kelen ἄζωτος-sanaspäi «hengmätoi», sikš miše azot ei pid'oitele palandan i hengaidusen processid.

Südäiolend

Fizižed ičendadRedaktiruida

Atommass — 14,00674. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,001251 g/sm³. Suladandlämuz — 63,15 K (−210,00 C°). Kehundlämuz — 77,35 K (−195,79 C°).

Azot om kaks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Londuseline azot kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 14N (99,635%) i 15N (0,365%). Sen ližaks, om sadud 14 ratud radioaktivišt izotopad 10..13 i 16..25 atommassanke, üks' izomer mugažo (m11). Kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb päiči 13N (10 minutad), 16N (7,13 s) i 17N (4,173 s).

Himižed ičendadRedaktiruida

Inertine element, no reagiruib päličmänendmetalloiden kompleksižidenke ühtnendoidenke. Azotan ühtnendad oma aktivižed da toksižed paksus.

KävutandRedaktiruida

Seičemenz' element om lujas levitadud londuses, Man atmosfer kogoneb sišpäi 78,09% mülün mödhe. Sadas il'maspäi, koume nelländest kändase ammiakaks.

Azot om üks' tarbhaižiš elementoišpäi elon olendan täht, mülüb vauktušihe. Kävutadas inertižeks ümbrištoks, agentaks vilugoitimiš.

GalereiRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida