Kortes Ernan
Fernando Kortés de Monroi i Pisarro Al'tamirano (isp.: Fernando Cortés de Monroy y Pizarro Altamirano), tetas kuti Ernan Kortes (isp.: Hernán Cortés; sünd. 1485, Medel'jin, Kastilijan da Leonan kunigahuz — kol. 2. tal'vku, 1547, Sevil'jan Kastil'jeha de la Kuest-ezilidn, Ispanii) oli ispanijalaine konkistador, anasti Meksikad i likvidirui actekiden valdkundad.
Kortes Ernan | |
isp.: Hernán Cortés | |
Ernan Kortesan — Oahakan markizan oficialine portret rodun znamanke, tundmatoman tegijan gravür 19. voz'sadan «Book of America»-kirjaspäi | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
1485[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20] |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: |
Hispaania koloniaalimpeerium[d] |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Kortes Ernan VikiAitas |
Kortes toi Evropha vanilid i šokoladan receptad, kävutaškanzihe niid 1520-nziš vozišpäi.
Biografii vajehta
Libui sugukahiden idal'goiden gol'dunudes roduspäi. Openui Salamankan universitetas kaks' vot, sid' valiči sodakar'jerad.
Kortes om mahapandud tošti Meksikas vl 1566. Meksikan muštpachad oma pandud mantazole eläjiden vastustelendan taguiči. Kalifornijan laht nimitase Kortesan mereks Meksikan territorijal.
Sodakar'jer vajehta
Konkistador ühtni Kuban alištushe vll 1510−1514. Oti iniciativ ičeze käzihe i leviti anastuzsodad Meksikas vll 1519−1521. Oli Uz' Ispanii-kolonijan jenaral-gubernatoran vll 1522−26, pördui Evropha kovan voibištelendan tagut tobmudehe näht.
Kanz vajehta
Ernan Kortes oli nainu kaks' kerdad. Katalina Huares Markaida oli Kortesan ezmäine ak (naihe Kuba-sarel, 1514−1522), koli tulden Meksikha korktoiden mägiden klimataspäi. Huana Ramires de Orel'jano de Sunjiga oli toine ak (1529−1547). Kaik oli 10 last Kortesal, sidä kesken 6 last naimiželospäi i völ 4 sudaruškoišpäi. Kaks' poigad da kaks' tütred oli Kortesal indejalaižiš (actekiden) Leonora i Malinče naložnicoišpäi-princessišpäi, no kaik-se ned lapsed oliba legitimižed.
Homaičendad vajehta
- ↑ International Standard Name Identifier — 2012.
- ↑ José Luis Martínez Rodríguez Hernán Cortés — ISBN 968-16-3330-X
- ↑ Hernán Cortés
- ↑ Hern?n Cort?s
- ↑ Swartz A. Hernan Cortes — 2007.
- ↑ Swartz A. Hernán Cortés — 2007.
- ↑ Swartz A. Hernando Cortes — 2007.
- ↑ Biblioteca Virtual Miguel de Cervantes — 1999.
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ Biodiversity Heritage Library — 2006.
- ↑ Nationalencyklopedin — 1999.
- ↑ Kuninglik Kunstiakadeemia — 1768.
- ↑ CONOR.SI
- ↑ Lord Byron and his Times
- ↑ LIBRIS
- ↑ Faceted Application of Subject Terminology
- ↑ Innes R. H. Encyclopædia Britannica
- ↑ Diccionario biográfico español — Real Academia de la Historia, 2011.
- ↑ Trove — 2009.
- ↑ LIBRIS — 2012.
- ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.