Vikipedii

Kortes Ernan

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Fernando Kortés de Monroi i Pisarro Al'tamirano (isp.: Fernando Cortés de Monroy y Pizarro Altamirano), tetas kuti Ernan Kortes (isp.: Hernán Cortés; sünd. 1485, Medel'jin, Kastilijan da Leonan kunigahuz — kol. 2. tal'vku, 1547, Sevil'jan Kastil'jeha de la Kuest-ezilidn, Ispanii) oli ispanijalaine konkistador, anasti Meksikad i likvidirui actekiden valdkundad.

Kortes Ernan
isp.: Hernán Cortés y Pizarro
Ernan Kortesan — Oahakan markizan oficialine portret rodun znamanke, tundmatoman tegijan gravür 19. voz'sadan «Book of America»-kirjaspäi
Ernan Kortesan — Oahakan markizan oficialine portret rodun znamanke,
tundmatoman tegijan gravür 19. voz'sadan «Book of America»-kirjaspäi
nimi sündundan jäl'ghe:

isp.: Hernán Cortés y Pizarro

radmižen toižend:

maadeavastaja, kuberner, Konkistadoorid

sündundan dat:

1485[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20]

sündundan sijaduz:

Medellín[d], Crown of Castile[d]

valdkund:

Ispanii[21]

kolendan dat:

2. tal'vku 1547

kolendan sijaduz:

Castilleja de la Cuesta[d], Crown of Castile[d]

tat:

Martín Cortés de Monroy[d]

mam:

Catalina Pizarro Altamirano[d][22]

avtograf:

 Kortes Ernan VikiAitas

Kortes toi Evropha vanilid i šokoladan receptad, kävutaškanzihe niid 1520-nziš vozišpäi.

Biografii

vajehta

Libui sugukahiden idal'goiden gol'dunudes roduspäi. Openui Salamankan universitetas kaks' vot, sid' valiči sodakar'jerad.

Kortes om mahapandud tošti Meksikas vl 1566. Meksikan muštpachad oma pandud mantazole eläjiden vastustelendan taguiči. Kalifornijan laht nimitase Kortesan mereks Meksikan territorijal.

Sodakar'jer

vajehta
 
Vn 1519 Kortesan matk Kubaspäi actekiden Tenočtitlan-pälidnhasai, merimatk om ozutadud rusttal mujul, Meksikan röunad oma nügüd'aigaižed.

Konkistador ühtni Kuban alištushe vll 1510−1514. Oti iniciativ ičeze käzihe i leviti anastuzsodad Meksikas vll 1519−1521. Oli Uz' Ispanii-kolonijan jenaral-gubernatoran vll 1522−26, pördui Evropha kovan voibištelendan tagut tobmudehe näht.

Kanz

vajehta

Ernan Kortes oli nainu kaks' kerdad. Katalina Huares Markaida oli Kortesan ezmäine ak (naihe Kuba-sarel, 1514−1522), koli tulden Meksikha korktoiden mägiden klimataspäi. Huana Ramires de Orel'jano de Sunjiga oli toine ak (1529−1547). Kaik oli 10 last Kortesal, sidä kesken 6 last naimiželospäi i völ 4 sudaruškoišpäi. Kaks' poigad da kaks' tütred oli Kortesal indejalaižiš (actekiden) Leonora i Malinče naložnicoišpäi-princessišpäi, no kaik-se ned lapsed oliba legitimižed.

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ International Standard Name Identifier — 2012.
  2. ↑ Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ José Luis Martínez Rodríguez Hernán Cortés — ISBN 968-16-3330-X
  4. ↑ Hernán Cortés
  5. ↑ Hern?n Cort?s
  6. ↑ Swartz A. Hernan Cortes — 2007.
  7. ↑ Swartz A. Hernán Cortés — 2007.
  8. ↑ Swartz A. Hernando Cortes — 2007.
  9. ↑ Biblioteca Virtual Miguel de Cervantes — 1999.
  10. ↑ SNAC — 2010.
  11. ↑ Biodiversity Heritage Library — 2006.
  12. ↑ Nationalencyklopedin — 1999.
  13. ↑ Kuninglik Kunstiakadeemia — 1768.
  14. ↑ CONOR.SI
  15. ↑ Lord Byron and his Times
  16. ↑ LIBRIS
  17. ↑ Faceted Application of Subject Terminology
  18. ↑ Innes R. H. Encyclopædia Britannica
  19. ↑ Diccionario biográfico español — Real Academia de la Historia, 2011.
  20. ↑ Trove — 2009.
  21. ↑ LIBRIS — 2012.
  22. ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Kortes_Ernan&oldid=168385"