Konstitucii (latin.: constitutio-sanaspäi «sauvuz, ohjandim, ühthištoitmine») om valdkundan vai sen federativižen regionan, vai valdkundoiden ühtnendan, erinii normativine oiktuzline akt ülembaiženke juridiženke vägenke. Se akt märičeb valdkundan politižen, oiktuzližen i ekonomižen sistemiden alusid. Valdkundan alusenpanii dokument, sen sädandan pämetod oma kirjutadud. Konstitucii vahvištase sätajal suimal vai kaiken rahvahan referendumal maiden tobmas palas.

Hammurapi-carin (ohjasti läz 1793−1750 EME) stellan detal' kuvadab, miše hän sai Vavilonan käskusid Päiväižen ištujas jumalaspäi. Stell kaičese Luvr-muzejas, Pariž, Francii.

Päkäskuz varmitab valdkundan i personan oiktuzližen statusan alusid, oiktusid i velgusid. Materialine Konstitucii om oiktuzližiden normiden ühtmuz, kudambad märitas valdkundan üläorganoid, niiden formiruindan i funkcioniruindan järgendust, kesksidoid i kompetencijad, mugažo ristitun olend sidoden valdkundan tombudhe.

Konstitucijan juridine i faktine tärtused oma pandud oiktuses. Juridine konstitucii om oiktuznormiden sistem, ned normad reguliruidas märitud kundaližid kesksidoid. Olijad ristitkundas realižed kesksidod sätas faktišt konstitucijad. Kundaližen kožundaktan (Socialižen kontraktan) teorii märičeb Konstitucijad kut ristitišton i valdkundan kožundakt, siš valdkundan formiruindan järgenduz i poliden kesksidod oma kirjutadud.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida

  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.