Kiparis
Igähižvihand kiparis
Heimon tipižen Cupressus sempervirens-erikon lehtesed da käbud
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Üläpalakund: Avoinsemnižed (Gymnospermae)
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (kund) (Pinales)
Sugukund: Kiparisaižed (Cupressaceae)
Heim: Kiparis
Latinankel'ne nimi
Cupréssus L. (1753)
Erikod

kc. tekstas


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 183455
NCBI 13468

Kiparis (latin.: Cupressus) om Kiparisaižed-sugukundan heim. Mülütab igähižvihandoid puid i penzhid. Tetas 14..25 erikod heimos, niiden enambuz om pen' izoliruidud.

Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižen mapoliškon subtropižes i tropižes vöiš: Keskmeren randad, Sahar, Kavkazantaguine, Gimalajad, Kitain suvi, AÜV i Meksik.

Kron om piramidanvuitte vai leved. Käbud oleskeldas mužiksugun i naižsugun, küpsnedas kahtel vodel.

Kiparisiden pumaterial om pehmed da kebn (päiči Cupressus arizonica-erikos), fungicidanke i insekticidanke. Ottas kävutamižhe sauvondas, laivansauvomižes, tehmaha meblid, henoid tegesid, sidä kesken jumalanpertin kaluid.

Valitud erikod vajehta

  • Cupressus arizonica — Arizonine kiparis. Seižui pu 21 metrhasai kortte, eläb läbi pakaižiš −20..−25 C°
  • Cupressus cashmeriana — Kašmiran kiparis
  • Cupressus lusitanica — Luzitanine kiparis. Pu 30..40 metrhasai kortte, kron om leved, ei navedi vilud, kuivad il'mad i mahust
  • Cupressus macrocarpa — Järedploduine kiparis. Voib kazvatada honuzkazmuseks
  • Cupressus sempervirensIgähižvihand kiparis, heimon tipine erik. Kuivaiganvastaine pu 30 metrhasai kortte, voib eläda kaks' tuhad vozid
  • Cupressus vietnamensis — Vjetnaman kiparis

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.