Küösti Kallio (suom.: Kyösti Kallio), nimi sündundan aigan Gustaf Kalliokangas (mugažo suomen kelel; sünd. 10. sulaku 1873, Üliviesk, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 19. tal'vku 1940, Hel'sinki, Suomenma, om mahapandud Nivalas) oli Suomenman Tazovaldkundan nelländen prezidentan (1. keväz'ku 1937 — 19. tal'vku 1940), sidä kesken Tal'vsodan aigan. Edel radoi Suomenman päministran mugažo (1922−1924, 1925−1926, 1929−1930, 1936−1937), parlamentan ezimehen (1920−1921, 1922, 1924−1925, 1927−1928, 1929, 1930−1936).

Kallio Küösti
suom.: Kyösti Kallio
Küösti Kallio, 1930-nded voded
Küösti Kallio, 1930-nded voded
nimi sündundan jäl'ghe:

suom.: Gustaf Kalliokangas

radmižen toižend:

politikanmez'

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Üliviesk, Põhja-Pohjanmaa[d], Oulu lään[d], Soome Suurvürstiriik[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

 Suomenma[3]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Helsingi pearaudteejaam[d], Hel'sinki[3]

avtograf:

 Kallio Küösti VikiAitas

Biografii

vajehta

Küösti oli sündnu fermeran i Ülivieskan ühten ohjandajišpäi kanzha. Openui Oulun suomen liceiš (suom.: Oulun Lyseon Lukio). Vspäi 1895 mez' eli lähižes Ülivieskale Nivalas, hüvä openduz i järedan manpidajan status vediba sihe azjaha, miše Kallio tegeškanzi tarbhaižid velgusid kundan tobmudes. Ühtni norišton serbha i sädi tundmust Santeri Alkio-kirjutajanke, kudamb kändihe hänen päižeks ühtesradnikaks politikas möhemba.

Vl 1906 Agrarine ühtištuz-partii oli sätud (nüg. Suomenman keskuz), i valitihe Kalliod partijan ohjanduzkundha. Vll 1908−1916 mez' oli partijan ezimehen i parlamentan ühtnijan. Pördui teravas valdkundan ohjandushe voziden 1917−1918 rahvahanikoiden sodan jäl'ghe. Hänel tehtud «Lex Kallio»-käskuz man tarhoiden kortomas tuli väghe vl 1922.

Küösti Kallio nai vl 1902, Kaisa Kallio oli hänen ak (Katariina «Kaisa» Kallio, neiččel Nivala), fermeran tütär. Kazvatihe kuz' last naimiželos.

Kaisa oli Suomenman Ezmäižen Emändan ičeze mužikan prezidentan strokun aigan.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  3. 3,0 3,1 3,2 Anguera J. E. Enciclopedia universal ilustrada europeo-americanaEditorial Espasa, 1905. — Vol. Suplemento 1940-1941. — P. 323–324. — ISBN 8423945871
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.