Kadmii

Kadmii (Cd — cadmium latinan kelel) om 48nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

48	0 0 2 18 18 8 2
Cd 112,411
Kadmii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om harv Man kores, 130 mg tonnas. Germanijalaine Fridrih Štromajer-himik avaiži kadmijan vl 1817, nimiti sidä Amuižen Grekanman Kadm-personažan mödhe. Sadas cinkan kivendon ümbriradmiženke, läz 20 tuhad tonnoid vodes, makstihe 3 US$ kilogrammas vn 2011 elokus.

Kadmii da sen ühtnendad oma morijad. Metall om kancerogenine.

Fizižed ičendad vajehta

Kadmii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall. Kristalline segluz om geksagonaline. Kadmiikaluine ližadusita räzäidab koverduses tinan kartte.

Atommass — 112,411. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,65 g/sm³. Suladandlämuz — 594,22 K (321,07 C°). Kehundlämuz — 1040 K (767 C°).

Londuseline kadmii kogoneb kahesas stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma radioaktivižed vähän: ¹⁰⁶Cd (1,25%), ¹⁰⁸Cd (0,89%), ¹¹⁰Cd (12,47%), ¹¹¹Cd (12,8%), ¹¹²Cd (24,11%), ¹¹³Cd (12,23%, T_½ — 7,7 × 10¹⁵ vot), ¹¹⁴Cd (28,75%), ¹¹⁶Cd (7,51%, T_½ — 3,1 × 10¹⁹ vot). Sen ližaks tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 95..132 atommassanke da 12 izomärad.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe kadmijan kaht videndest metalližtegesiden korrozijanvastaižeks krepindaks. Ližatas elementad alendamha tinadusen lämut i juvelirižes tehmižes. Tehtas mineraližid mujuid kadmijan sul'fidoišpäi i selenidoišpäi. Kävutadas akkumulätorbatarejiden elektrodikš. Hüvä termoelektrine material. Kadmijan ftoroborat om tarbhaine flüs alüminijan tinadusen täht.

Irdkosketused vajehta

Kadmii Vikiaitas