Vauged kuz'

Valdkund:	Kazmused
Palakund:	Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass:	Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund:	Pedaižed (Pinales)
Sugukund:	Pedaižed (Pinaceae)
Heim:	Kuz' (Picea)
Erik:	Vauged kuz'

Latinankel'ne nimi

Picea glauca (Moench) Voss, 1907

Areal

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS 183295

NCBI 3330

Vauged kuz' vai Hahksinine kuz' (latin.: Picea glauca) om Kuz'-heimon puiden erik.

Leviganduz

Pohjoižamerikan meczonan levitadud erik. Kazvab Kanadadme, AÜV:oiden pohjoižen i pohjoižpäivnouzman štatoiš, Aläskas.

Londuses kazvab hüvin meriklimatas i kontinentaližes klimatas, seižui kovad tal'ved, kuivaigad i tulleid vaste. Ei tarbhaiče sättujid mahusid, voib kazda vägetomil mahusil i letemail. Pölün- i gazanvastaine enamba mi järgeline kuz'. Londuseline pu andab tomud joga kevädel nedalin hätkte kahesavoččes igäspäi, no om sortuid tomuta.

Kazvatadas mail'madme dekorativižeks kazmuseks üksin i sarikoin, enamba mi kümne sortud. Om penid honuzformid (bonsai), ned oma perspektivižed kivimägeihuziden täht.

Ümbrikirjutand

Igähižvihand kavag'pu, täuz'kaznu 15..20 m kortte, 40 metrhasai harvoin. Tüven sanktuz oleleb ühthe metrhasai. Kor' om hoik kärpiškoikaz. Neglanvuiččiden lehtesiden piduz om 12..20 mm, neglan profil' om romban forman. Kavagen muju om sinižvihand ülähäs i sinižvauged alahakspäi.

Noren pun kron om kaid konine, kändase cilindrižeks vanhil puil. Käbud kazdas 3..7 sm pitte i 2,5 santimetrhasai sankte, vihandad vai rusttan polhe, küps käbu om koričman mujun.

Alaerikod

Picea glauca var. glauca
Picea glauca var. densata
Picea glauca var. albertiana
Picea glauca var. porsildii

Homaičendad

Vauged kuz' Vikiaitas