Gändž
Gändž (azerb.: Gəncə [ɟænˈdʒæ], vll 1935−1989 oficialine nimi oli Kirovabad, ven.: Кироваба́д) om lidn tazovaldkundan alištusenke Azerbaidžanan lodehes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Lidnanznam | |
Valdkund | Azerbaidžan |
Eläjiden lugu (2020) | 335,600 ristitud |
Pind | 298 km² |
Pämez' | Nijazi Muzaffar ogli Bairamov (eloku 2018—) |
Telefonkod | +994−22 |
Aigvö | UTC+4 |
Enzne
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 660 meiden erad. Vl 859 se sai lidnan statusad. Istorižen Arran-agjan keskuz. Lidn oli Gändžan hankundan pälidnaks vll 1747−1804. Sid' vhesai 1918 sen oficialine nimituz oli Jelizavetpol', vll 1918−1935 — Gandž (ven.: Ганджа́).
Gändž šingotase alüminijan i vas'ken tegimil lähižiden kaivuziden torhudespäi. Gändžan ühthekeradai avtotegim pästab kebnavtoid (UAZ), jüguavtoid (MAZ) i maižanduztehnikad («Belarus»-traktorad, kombainad). Porcellanan, šuukkanghiden, puvillan i kengiden fabrikad ratas lidnas. Sömtegimišt baziruiše ümbärdajiden fermoiden torhudel, järed vintegim.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase alangištos i Penen Kavkazan pohjoižpäivnouzmaižel ezimägištol, 400..450 m korktusil, 408 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gändžačai-jogi (99 km pitte, Kuranjogen oigedpol'ne bassein) jagab lidnad kahteks palaks. Raudtestancii «Baku — Tbilis»-jonol.
Klimat om letetazangišton viluhk pol'kuiv. Keza om räk päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +14,4 C°, kezakun-elokun +23,6..+26,3 C°, tal'vkun-uhokun +3,3..+4,7 C°. Ekstremumad oma −17,8 C° (viluku) i +42,0 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +5,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 241 mm vodes, enamba sulakus-kezakus (31..40 mm), vähemba tal'vkus-uhokus (7..12 mm kus). Sadegiden vozne lugumär voib vajehtadas lujas: 166 mm vl 1932, 1133 mm vl 1988. Paneb lunt 14 päiväd tal'ves keskmäras, lumikate oleleb viž päiväd vodes. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..65 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 71..76 % redukus-uhokus.
Tobmuz
vajehtaGändž jagase kahteks rajonaks: Käpazan i Nizamin, niiden ližaks lidnanvuitte Adžikent-žilo alištub lidnan tobmudele.
Edeline lidnan pämez' om El'mar Rustam ogli Velijev (2011−2018).
Eläjad
vajehtaVl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 316 tuhad ristituid, vl 2015 — 331 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Üläopendusen koume aluzkundad oma avaitud lidnas.
Irdkosketused
vajehtaGändž Vikiaitas |