Gümri
Gümri (armen.: Գյումրի Gümri, ven.: Гюмри, turk.: Gümrü) om lidn da raudtesol'm Armenijan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Širakan agjan administrativine keskuz (vn 1995 kül'mkuspäi).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Armenii |
| Eläjiden lugu (2011) | 121,976 ristitud |
| Pind | 46,2 km² |
| |
| Pämez' | Samvel Balasanän (sügüz'ku 2012—) |
| Telefonkod | +374−312 |
| Aigvö | UTC+4 |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal EME, oli tetab Kumairi-nimitusenke. Anttihe oficiališt lidnan statusad vl 1840 da udesnimitihe venäks Aleksandropol:ikš (ven.: Александрополь) Venäman Aleksandra Födorovna-imperatornaižen oiktastuseks. Vl 1898 raudte ühtenzoiti Tiflisanke. Vll 1924−1990 oficialine nimituz oli Leninakan Leninan muštho, vl 1991 Kumairi.
Gümri šingotase mašinansauvomižel i sömtegimištol (saharantegim). Venäman 102. sodabaz radnikoičeb lidnas.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Širakan katl'usen keskuzpalas, 1550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägisel'gil, ristikoičese Čerkez- i Džadžur-uril. Lujad manrehkaidused oleldas (1926, 1988). Mahuz om mustma.
Klimat om terav kontinentaline mägiden. Heinkun i elokun lämuz om +19,5 C°, vilukun — −9,5 C°, absolütine minimum oleli −41 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 486 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (157 mm pordos).
Gümri jagase 21 lidnfartalaks.
Eläjad vajehta
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 121 976 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 238 tuhad eläjid vl 1988, sid' 122 587 eläjad vl 1989 Spitakan manrehkaidusen jäl'ghe.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan oficialine sait (gyumricity.am). (arm.) (angl.)
| Gümri Vikiaitas |